Pärimuse kaotanud heeringad talvituvad nüüd sadu kilomeetreid põhja pool
On tähtis, et vanema põlvkonna kogutud elutarkus jõuaks noorteni. Pärimuse säilimine ei ole tähtis mitte ainult inimeste ja elevantide jaoks, vaid tuleb välja, et ka heeringate jaoks.
Norra teadlased kirjutavad ajakirjas Nature, et rohke kalapüügi tõttu jäi suviti Norra põhjaranniku vetes elutsevas atlandi heeringa asurkonnas mingil ajal kõvasti vähemaks teatavasse vanemapoolsesse vanusevahemikku kuulunud kalu.
Tagajärjeks oli see, et populatsioonis läks kaduma teadmine, kuhu täpselt oli varem talvituma rännatud.
Nii juhtuski, et need heeringad hakkasid talvitumas käima 800 kilomeetrit endisest talvituspaigast põhja pool.
Teadlastel on teada, et varem rändasid need heeringad talveks oma suvisest kudemispiirkonnast 1300 kilomeetrit lõuna poole ja jõudsid osaliselt peaaegu Bergeni linna lähistesse vetesse välja. Nüüd aga ujuvad nad vaid umbes 500 kilomeetrit lõuna poole, Lofootide juurde.
Aril Slotte ja ta kolleegid Bergenis asuvast Mereuuringute Instituudist kogusid kalade rände kohta andmeid Norra, Islandi ja Fääri saarte kalurite dokumentidest, teaduslikest kajaloodiuuringutest ja kalade märgistamise uuringutest. Andmed pärinesid aastaist 1995 kuni 2024.
Atlandi heeringate ajalooline talvituspaik hakkas uue vastu välja vahetuma aastal 2016. Aastal 2021 sai uus talvitusala valdavaks.
Ajavahemikus 2019 kuni 2023 kahanes vanemasse põlvkonda kuuluvate kudevate kalade biomass kudemisajal 68 protsenti ehk umbes neljalt miljonilt tonnilt 1,3 miljonile tonnile.
Slotte ja kaasautorid väidavad, et atlandi heeringate talvituspaiga nii suur nihe võib kaasa tuua hulga muutusi mereloomade toiduvõrgustikus ja toitainete kättesaadavuses.
Endisi rändeteid ja talvituspaiku uuesti kasutusele võtta võib nende sõnul võimatuks osutuda.
