"Kui võrrelda eestlaste ja eestivenelaste väärtusi ning panna sinna kõrvale mingi kolmas rühm näiteks rootslased, ei näe neid erinevusi üldse", osundab Tartu Ülikooli noorte uuringute kaasprofessor Andu Rämmer ühe kolleegi suust kuuldud mõtet. Sarnane pilt vaatas vastu ka tema kolm aastat väldanud uuringust: enamik väärtusi on kahel rühmal üsna sarnased, ent leidub mõningaid erinevusi.

Oma uurimisprojektis keskendus Rämmer  kuni 28-aastaste vene kodukeelega Eesti noorte väärtustele. Selleks tegi ta Narva koolides 2023. aastal 11. klassi õpilaste seas küsitluse ning tema venekeelsed kolleegid käisid noori intervjueerimas. Hiljem lisandus veel üks küsitlus ja intervjuusid ning andmete kogumine jätkub praegugi. "Küsitlustega saame teada, kui levinud on mingisugune arvamus. Intervjuudes saame hiljem juba täpsemalt küsida, miks on kujunenud selline arvamus," kirjeldab Rämmer.

Karjäär ennekõike

Varasematest uuringutest on Andu Rämmeri sõnul teada, et venekeelsetel noortel on suur tunnustusvajadus. Täpsemalt soovivad nad, et nende saavutusi saadaks ühiskondlik heakskiit ja tunnustus. "Nende arusaam erineb natuke tavapärasest tähendusest, mis on eestlaste jaoks saavutamine olnud, et tee tööd ja näe palju vaeva, siis tuleb ka armastus," võrdleb kaasprofessor.

Samuti on varem leitud, et vene noored soovivad eesti noortega võrreldes rohkem oma ümbritsevat keskkonda kontrollida ning selle üle otsustada. Rämmeri sõnul näib tegu olevat n-ö defitsiidiväärtusega. "Nad justkui tunnevad ennast Eesti noortest rohkem kontrollituna või alla surutuna," arutleb ta. Võrdlusmomendina on rahvusvahelistes väärtusuuringutes varem välja tulnud, et eestlased pole lõpuni individualistid, küll aga üksinda tegutsejad. "Vene noored on kahtlemata kollektivistlikumad. Nendele läheb rohkem korda teiste arvamus," osutab kaasprofessor.

Oma uuringus küsis Rämmer venekeelsetelt noortelt, mis on nende jaoks elus kõige olulisem. "Väga tähtsaks eesmärgiks peeti edukat karjääri. See võimaldab elus paremini toime tulla ning silma paista," sedastab ta. Tema osalusel 2022. aastal valminud rahvusvahelises Baltimaade väärtusuuringus tuli samuti välja, et vene noorte jaoks on karjäär tähtsam eesmärk kui iseseisvumine. Seevastu eestikeelsed noored väärtustavad just iseseisvumist. Samuti selgus uuringust, et kuigi Eesti noored olid oma haridusega teiste maade eakaaslastest rohkem rahul, olid venekeelsete noorte hinnangud sellele oma eestikeelsetest eakaaslastest madalamad.

Lisaks peavad venekeelsed noored kaasprofessori sõnul oma eestikeelsetest eakaaslastest olulisemaks head välimust, aga ka materiaalse elujärje parandamist. Eeskätt Narva noored on tema sõnul Ida-Virumaa elukeskkonna suhtes väga kriitilised. Sellega seoses uuris tema üliõpilane Arina Marova oma bakalaureusetöös mullu põhjuseid, miks noored Narvast lahkuvad. Marova leitud põhjused said Rämmeri enda uuringus kinnitust. "Puuduvad head tulevikuvõimalused ning töö- ja karjäärivõimalused. Noored püüavad lahkuda nii-öelda parematele jahimaadele," selgitab ta.  

Lisaks eestikeelsetest noortest suuremale konservatiivsusele leidis uuringutes kinnitust ka venekeelsete noorte suurem materiaalse turvatunde väärtustamine. Näiteks väärtustasid nad tööst rääkides lisaks kõige olulisemaks peetavale töötasule kõrgelt ka töökoha olemasolu. Muredest oli Rämmeri sõnul suurim hirm töötuks jäämise ees.

Üldpildis on vene noored kaasprofessori sõnul Eestis propageeritavad väärtused omandanud vähemalt sõnades. "Teistpidi, kui vaadata sügavamalt sisse, milline on see tähendus nende jaoks, siis siin tulevad natuke erinevused võib-olla välja," ütleb ta. Näiteks ei tähenda vastutustunne neile niivõrd valmisolekut enda tegudest aru anda, kuivõrd ühiskonna ootustele vastamist.

Keeleoskus toob keeleruumi

Andu Rämmeri uuringus tuli jutuks ka noorte keeleoskus. Kui eestlastel on eesti keele rääkimine väga oluline identiteedi osa, siis venekeelsetel noortel keelega nii otsest seost ei ole. Küll aga paneb keeleoskus paika noore suhtlusringkonna. "Üldiselt vene noortel, kes valdavad eesti keelt väga hästi, on ka tutvusringkonnas eestlased. Nad on paremini Eesti ühiskonda integreerunud ning saavad paremini hakkama," kirjeldab kaasprofessor. Kehvema eesti keele oskusega noorte suhtlusringkond piirdub seevastu venekeelsete inimestega.

Osalt keeleoskusest ja osalt kesistest olmetingimustest johtuvalt rääkisid noored kavatsusest Narvast lahkuda: kes Tallinnasse, kes välismaale. "Täiesti ära plaanitakse minna, kuna eesti keele oskus ei ole nii hea, et siin konkureerida eestikeelsete noortega," täpsustab kaasprofessor. Kesine keeleoskus on ka üks põhjuseid, miks Narva noored pole ühiskondlikult kuigi aktiivsed. "Samuti põhjendati seda Eesti kodakondsuse puudumisega. Meil on ikkagi noori, kellel on vene pass," lisab ta.

Keelega seonduva kõrval huvitas Rämmerit, kust saavad vene kodukeelega noored informatsiooni maailmas toimuva kohta. "Nagu kõigil noortel, oli neil esimesel kohal sotsiaalmeedia. Seejärel tulid venekeelsed uudised, mis olid ikkagi eestikeelsetest eespool," loetleb ta. Ühe olulise kanalina nimetasid noored ETV+-i, ent ühismeediale jäi seegi alla. Noored eelistavad Rämmeri sõnul venekeeleseid kanaleid eestikeelsetele nii kehvema eesti keele oskuse kui ka lihtsalt mugavuse pärast.

Intervjueeritud Ida-Viru noored tõid ebapiisava eesti keele oskuse põhjustena väheste praktiseerimisvõimaluste kõrval välja ka selle, kui eesti keele õpetaja emakeel pole eesti keel. Näiteks üks ülikooli eestikeelsele õppekavale õppima asunud Narva noor rääkis Rämmeri sõnul oma üllatusest kui ta avastas, et koolis õpitud eesti keel pole sugugi selline, mida eestlased räägivad.

"Need, kes valdavad eesti keelt, on kindlasti ka Eesti mõjuruumis. Kui aga inimestel emakeel on vene keel ning nende eesti keele oskus ei ole kuigi hea, siis ilmselgelt on neil väga lihtne ligipääs venekeelsetele uudistele," kõrvutab ta. Siinkohal arvab ta, et olukorda parandab pikas plaanis üleminek eestikeelsele õppele. Sel juhul kujuneb noortel parem võrdlusmoment, kust tulevad uudised on usaldusväärsemad. "See suurendab kindlasti ühiskonna sidusust," tõdeb kaasprofessor.

Vahepealne identiteet

Samuti uuris Andu Rämmer noorte rahvuslikku identiteeti. Vastuste põhjal eristus kolm suuremat rühma. "Kõige rohkem nimetati ennast eestivenelasteks. Nad ei ole venelased, aga mitte veel eestlased. Enda iseloomustamiseks kasutatakse ka sellist sõna nagu venekeelne," seletab kaasprofessor. Veel üsna paljud nimetasid end venelaseks, kõige väiksem osa eestlaseks. Narva noortel oli Rämmeri sõnul kujunemas välja kohalik identiteet: eristuti nii Venemaa kui ka Tallinna venelastest.

Mida aga eestivene identiteet noorte jaoks tähendab? Kaasprofessori sõnul pole see identiteet väga tugev, ent on siiski olemas. "Noored räägivad, et tunnevad ennast ebakindlalt: nad ei ole üks ega teine, ei venelased ega eestlased," osutab ta. Vastajate vanavanemad või vanemad tulid Eestisse Nõukogude ajal, paljude vanemad sündisid juba Eestis, ning said täiskasvanuks iseseisvas Eestis. Samas on neil seni õnnestunud kodupiirkonnas vene keelega hakkama saada. "Nüüd on see kõik suures muutumises ning tegelikult on noorema põlvkonna eesti keele oskus palju parem," märgib Rämmer.

Eestivene noored ei moodusta aga ühte ühtlast rühma. Illustreerimaks nende kirjut päritolu, tsiteerib Rämmer üht 19-aastast uuringus vastanud neiut:

"Mul on väga keeruline taust. Ma ei saa öelda, et ma olen venelane, kuid ma olen venekeelne, sest mu vanemad on sündinud Nõukogude Liidus. Minu ema on ukrainlase ja juudi segu. Isa on mongoli-tatarlase ja venelase segu. Ma elan Eestis. Ma armastan seda riiki väga ja õpin eesti keelt."

"Meil on ka sellise taustaga noori ja meil tuleb tegeleda nende integreerimisega," sõnab kaasprofessor.

Uuringu valguses soovitab ta poliitikakujundajatel läbi mõelda eesti keelele üleminekul kasutatavad ressursid. Näiteks valitseb Narvas olukord, kus enda eesti keele oskust täiendanud lasteaiaõpetajad teevad usinalt keeleeksameid. Need, kes pole seda üritanudki, on viidud madalamale tasemele ehk õpetaja abideks. "Õpetaja abid ei ole olnud kuigi motiveeritud eesti keelt õppima ning neile on jäetud enese täiendamiseks aega veel aastakene. Mis pärast seda saab, ei tea," arutleb Rämmer.

Kuidas eestikeelsed õpetajate abid ikkagi leida, on tema sõnul kindlasti poliitikakujundajatel päevakorras. "Noortele kindlasti soovitaks aga, et õppige eesti keelt," ütleb ta.