Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas ameeriklaste Antonin Affholderiga Arizona Ülikoolist ja Peter Higginsiga Harvardi Ülikoolist on nüüd Titani elu küsimuse üle üksikasjalikult arutlenud.

Nad väidavad oma arvutusmudeli tulemuste põhjal ajakirjas The Planetary Science Journal, et orgaanilisi aineid tarbivaid eluvorme võiks esineda mitte atmosfääri all vaid pigem just Titani pinna all, pinnaaluses meres, mis erinevalt pinnapealsetest vedelikukogudest koosneb veest ning arvatakse, et see võib olla isegi mitmesaja kilomeetri sügavune.

Kuid juhul, kui seal sügavustes keegi elab, ei saa need võimalikud olendid kiideda üksikisendite kasvuga ega ka kogu võimaliku elustiku biomassi kogusega.

Affholderi, Higginsi ja kolleegide koostatud mudel näitab, et olendite käsutuses olev energia ei võimalda Titanil ülal pidada rohkem kui mõne kilogrammi jagu elusolendeid, ning need olendid ei oleks seejuures suuremad kui üherakulised mikroobid.

Mõned eelnevad käsitlused, millele võib rajada kujutelmi palju arvukamast võimalikust olendkonnast, on selle uuringu autorite arvates olnud liialt lihtsustatud. Eelnevad käsitlejad eeldasid, et kui Titanil leidub juba rohkesti orgaanilisi ühendeid, siis ei tohiks sealsetel olenditel toidupuudust olla.

Autorid tõdevad, et tegelikult ei kõlba paljud neist ühendeist süüa. Liiatigi on ühendus pinnaaluse mere ja orgaanikarikka pinna vahel ilmselt nii kehv, et toitaineid liigub ülalt alla väga vähe.

Affholder, Higgins ja nende kaaslased keskendusid oma uuringus peamiselt ühele orgaanilisele ainele glütsiinile, kõige lihtsamale teadaolevale aminohappele.

Kui eeldada, et teiste võimalike toitainetega on lood enam-vähem samamoodi, siis elab Titani pinnaaluses meres arvutuste järgi vähem kui üks üherakuline olend liitri vee kohta ning biomassi ei ole kogu taevakehal rohkem kui ühes väikeses rõõmsalt klähvivas koeras.´

Pildil on Titani maastik kunstniku kujutuses.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.