Teadlaste uuringud osutavad, et Kariibi mere troopilised tsüklonid sagenevad ning võivad järgnevatel aastakümnetel tugevneda. Töörühm kogus proovid Suure Sinise Auguna tuntud sügavikust, mis asub umbes 80 kilomeetri kaugusel Belize'i rannikust, vahendab LiveScience.

Uuringu üks peamisi tulemusi on see, et piirkondlike tormide sagedus on alates 5700 aasta tagusest ajast järjepidevalt suurenenud. Samas on tormide esinemissagedus viimase 20 aasta jooksul palju suurem kui viimase 6000 aasta jooksul. Autorid usuvad, et tegu on selge märgiga kaasaegse globaalse soojenemise mõjust.

Troopilised tsüklonid on intensiivsed, pöörlevad madalrõhusüsteemid, mis moodustuvad soojade ookeaniveekogude kohal ning kannavad ookeanist soojust ülemistesse atmosfäärikihtidesse. Need võivad areneda väga laastavaks, tekitades tugevaid tuuli, paduvihma ja tormilaineid.

Suure Sinise Auguna tuntud karstilehter kujunes välja viimase jääaja lõpus, umbes 10 000 aastat tagasi, kui merevee tase tõusis kiiresti. Teadlased kaevasid välja 125 meetri sügavuselt 30 meetrit pika settepuursüdamiku piirkonna tormisuse pikaajaliste trendide uurimiseks.

Settekihte analüüsides, suutsid teadlased kindlaks teha, kui palju on troopilisi tsükloneid viimase 5700 aasta jooksul esinenud. Tavaliselt moodustub igal aastal kaks kihti rahuliku ilma setendit, mis võimaldab teadlastel kihte lugeda nagu puude aastarõngaid ning võrrelda neid tormide tekitatud setetega.

Tulemused näitasid, et troopilised tsüklonid on muutunud üha sagedamaks. Seejuures kiirenes tormide arvu kasv pärast tööstusrevolutsiooni algust, kui inimesed hakkasid põletama fossiilkütuseid.

Tormide sagenemise põhjused

Uuringu autorid tuvastasid kaks peamist tegurit, mis mõjutavad troopiliste tsüklonite sagenemist. Esimene on troopilise konvergentsivööndi (ITCZ) lõunasse nihkumine viimase 1000 aasta jooksul. ITCZ asub ekvaatori lähedal, kus põhjapoolkera ja lõunapoolkera passaatide kohtumine tekitab madalrõhuvööndi, kõrge õhuniiskuse ja sagedased äikesetormid.

Selle põhjapoolses servas asub orkaanide peamine arengupiirkond, kus tekib enamik Atlandi troopilisi tsükloneid. ITCZ liigub tavaliselt suvel põhja ja talvel lõunasse vastavalt merepinna temperatuuride muutustele, kuid viimasel paaril tuhandel aastal on see järk-järgult lõuna suunas nihkunud.

Nihe on viinud ilmselt Atlandi ookeani tormide tekkepiirkonna lõunapoolsematesse laiuskraadidesse ning muutnud peamiste tormiteede suunda.

Teadustööst selgub, et Inimtegevusest tingitud kliimamuutused, eriti merepinna temperatuuride tõus, on peamine troopiliste tormide sageduse kasvataja. Teadlased prognoosivad, et aastaks 2100 võib Kariibi merd tabada kuni 45 troopilist tormi ja orkaani.

Kõrge sageduse selgitus pole autorite hinnangul mitte looduslikud kliimavariatsioonid ega päikesekiirguse muutused, vaid tööstusajastu jooksul toimunud globaalne soojenemine, millega kaasneb kiire merepinna temperatuuri tõus ning tugevamad La Niña sündmused.

Uuring avaldati 14. märtsil ajakirjas Geology.