Eesti rahvarõivaid on põhjalikult uuritud saja aasta vältel. Ometi võib siingi avastada midagi uut. 1971. aastal avaldas etnoloog Aino Voolmaa põhjaliku artikli rahvarõivaseelikutest ning tegi sissejuhatuses allmärkuse poevillaste seelikute kohta.

Seesama märkus on seni kõige põhjalikum eestikeelses trükisõnas avaldatud uurimus, mis puudutab ostukangast seelikuid. Tehtud kirjes nimetas ta ostukangast kamlotriideks ning käsitles seal viite seelikut. Ühe seeliku juures oli kirjas, et see on tehtud Soomest ostetud kalmukiriidest ning veel tõmbas Voolmaa paralleeli Kreutzwaldi Virumaa rahvarõivaste kirjeldusega. Arvates, et sealne villasest taftist ehk wolltahti seelik on ilmselt seesama ostukangas.

Tegelikult on meil Eesti muuseumides säilinud palju rohkem varaseid ostukangaid või nende katkeid. Eriti uhke on luksuslik triibuline ja läigestatud Norwichis toodetud täisvillane callimanco-kangas, millest on Eestis säilinud vähemalt 15 eset või kangakatket, sealhulgas neli seelikut ja üks põll. Ettekanne tutvustab seda kangast, Eestis säilinud esemeid ning seni tehtud doktoritööd sooviga aru saada, mida uut räägivad need kangad meie rahvarõiva triibuseelikute kohta.