Mäeliustikud on miljonitele inimestele oluline mageveeallikas ning neis on tallel piisavalt vett, et tõsta kogu neis oleva jää sulamisel maailmamere taset 32 sentimeetri võrra. Alates sajandivahetusest on mäeliustikud kaotanud aga enam kui 6500 miljardit tonni ehk viis protsenti oma jäämassist, vahendab BBC.

Värske uuring näitab, et nende sulamine kiireneb. Mahuka teadustöö autorid kombineerisid enam kui 230 piirkondlikku hinnangut 35 teadusrühmalt üle maailma. Tulemused näitavad, et viimase kümnendi jooksul on liustikukaod olnud üle kolmandiku suuremad kui aastatel 2000–2011.

Stabiilsete kliimaolude ajal püsivad liustikud enam-vähem sama suurena, saades lumest juurde umbes sama palju jääd, kui need sulamise tõttu kaotavad. Viimase 20 aasta jooksul on aga liustikud kahanenud peaaegu kõikjal maailmas, kuna inimtegevusest, peamiselt fossiilsete kütuste põletamisest, tingitud temperatuuritõus on kliimat soojendanud.

Aastatel 2000–2023 kaotasid liustikud, mis asuvad väljaspool Gröönimaa ja Antarktika suuri jääkilpe, keskmiselt 270 miljardit tonni jääd aastas. Olgu öeldud, et 270 miljardit tonni jääd vastab kogu maailma elanikkonna 30-aastasele veetarbimisele, seda eeldusel, et inimene tarbib päevas kolm liitrit vett.

Mõnes piirkonnas on muutused olnud eriti äärmuslikud. Kesk-Euroopas on liustikujää kogus vähenenud üle 39 protsendi vaid veidi enam kui 20 aastaga.

Seda, et liustikud sulavad, teatakse tegelikult juba ammu. Ajakirjas Nature avaldatud mastaapne uuring ühendab aga paljude erinevate uurimisrühmade kogutud andmed.

Liustikel kulub kliimamuutustega kohanemiseks aega. See tähendab, et liustike sulamine jätkub ka lähiaastatel. Sõltuvalt nende suurusest võib nende täielik sulamine võtta aastaid kuni aastakümneid. Kui palju jääd sajandi lõpuks kaob, sõltub sellest, kui palju paiskab inimkond õhku süsihappegaasi ja teisi kasvuhoonegaase.

Uuring hoiatab, et kui soojenemine jätkub senises tempos, võib maailm kaotada veerandi kuni pool kõigist liustikest. Samas sõltuvad sajad miljonid inimesed hooajalisest liustike sulaveest, mis aitavad leevendada põuaperioode.

Samal ajal võib isegi näiliselt väike merepinna tõus, mida põhjustab nii mäeliustike, Gröönimaa ja Antarktika jääkilpide sulamine kui ka ookeanivee paisumine, suurendada rannikualade üleujutuste sagedust. Iga sentimeeter merepinna tõusu toob kaasa täiendavalt kahe miljoni inimese sattumise iga-aastaste üleujutuste ohvriks, toovad uuringu autorid välja.

Merepind on ülemaailmselt tõusnud alates 1900. aastast enam kui 20 sentimeetrit. Umbes pool sellest tõusust on toimunud alates 1990ndate algusest. Kiirenevat tõusu võib oodata ka lähikümnenditel, ennustab uuring.