Eksperdid tõid välja, et eksistentsiaalseid riske on suurendanud mitu tegurit. Esiteks on suurenenud märkimisväärselt tuumasõjaoht, seda umbes 30 riigi kavatsuse tõttu arendada välja oma tuumaarsenal kui ka jätkuva sõja tõttu Ukrainas. Muu hulgas langetas Venemaa president Vladimir Putin novembris tuumalöögi läve. Samuti teatas Venemaa oktoobris, et ei aruta USA-ga 2026. aastal aeguvat strateegiliste tuumarelvade vähendamise lepingu uuendamist.

Sarnaselt muutis maailma ebastabiilsemaks Iisraeli-Gaza sõda ja sellega piirnevad konfliktid. Tuumarelvadega Hiina suurendas sõjalist survet Taiwani lähedal, saates sõjalaevu ja lennukeid saare ümbruse vetesse ja õhuruumi, mida Peking peab oma territooriumiks. Samal ajal jätkas tuumariigist Põhja-Korea erinevate ballistiliste rakettide katsetusi. Suundumused õõnestasid ekspertkogu hinnangul seniseid tuumarelva leviku tõkestamise pingutusi ning suurendasid sellega hüppeliselt tuumasõjaohtu.

Lisaks kasvatab eksistentsiaalseid riske kliimamuutus, millega võitlemiseks on rahvusvaheline koostöö liiga nõrk. Samal ajal teatati, et lõppenud aasta oli mõõtmisajaloo kuumim ning viimased 10 aastat on olnud mõõtmisajaloo kõige kuumemad.

Samuti teeb ekspertkogule muret bioloogiateaduse ja uute murdeliste tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti kiire areng ja nende võimalik väärkasutus. Riigid ei suuda valdkondi piisavalt kiiresti reguleerida. Ekspertkogu hinnangul võimendab TI potentsiaal sõjalistes rakendustes ja väärinfo massiline levik viimsepäeva tulekut.

Ekspertkogu hinnangul pole maailm oma lõpule kunagi nii lähedal olnud. Võrreldes möödunud aastaga liigutasid teadlased seireid siiski võrdlemisi vähe, vaid ühe sekundi võrra. Kõige kaugemal kujundlikust südaööst oli see vahetult pärast külma sõja lõppu. Toona oli minutiseier maailmalõpust 17 minuti kaugusel.

Tuumateadlaste asutatud ajakirjas Bulletin of Atomic Scientists tegutsev ekspertkogu on hinnanud maailma julgeolekuolukorda juba alates 1947. aastast. Kui esialgu keskendus see külma sõjaga kaasnenud tuumarelvadest lähtuvale ohule, siis järgnenud kümnenditel lisandusid sellele ka teistest massihävitusrelvadest ja kliimamuutusest lähtuvad riskid.

"Viimsepäeva kella" idee autor on Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud Alexander Langsdorfi. Tuumafüüsik otsustas hakata 1947. aastal maailma meeldejäävalt teavitama tuumarelvadega seotud ohtudest. Kella visuaalse lahenduse lõi tema kunstnikust abikaasa Martyl Langsdorf ning see hakkas ilmuma tuumarelvaprogrammiga seotud tuumateadlaste asutatud ajakirja Bulletin of Atomic Scientists esikaanel.

Alates 2007. aastast on teadlastest ja tuumaekspertidest koosnev ekspertkogu võtnud ohuhinnangu andmisel arvesse ka kliimamuutustest ja uutest tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid ohte. Ekspertkogu nõustab ka 18 Nobeli preemia laureaati.