Sipelgate eeskuju võib aidata ummikuid vältida
Kui olete hommiku- või õhtutunnil mõnes Eesti linnas ummikus istunud, siis võib-olla on närvileevendust pakkunud mõte, et tõelistes maailma suurlinnades on ummikud veel suuremad ja aeglasemad.
Kuid teadlased, kes on lähemalt uurinud sipelgate liikumisi, on tähele pannud, et kuigi sipelgapesas elavad asukad tihedamalt kui mõnes suurlinnas, suudavad need loomakesed ringi sagida nii, et liiklusummikuid ei teki.
Sipelgatel on pesa lähedal sisse seatud kindlad liikumisrajad, kus liiklus käib mõlemas suunas, just nagu linnatänaval. Nii jõuab ehitusmaterjal ja toidupoolis sujuvalt pessa ja sipelgaühiskond toimib katkestusteta.
Kaks Itaalia teadlast, Marco Guerrieri ja Nicola Pugno Trento Ülikoolist valisid välja umbes 30-sentimeetrise sipelgaraja lõigu, võtsid seal toimuva videosse ja analüüsisid liiklusvoogu ka süvaõppealgoritmide abiga.
Nii said nad jälile üksikute sipelgaisendite liikumisele, kaardistasid trajektoore, mõõtsid kiirust, jälgisid voogude kulgu ning tihenduste teket ja hajumist.
Sipelgate käigurajad kujunevad esmakäijatest mahajäetud lõhnaainete ehk feromoonide alusel. Neid radu mööda liiklevad kõik järgmised sipelgad väikeste rühmade kaupa, suhteliselt lühikese pikivahega ja ilma nii-öelda möödasõitudeta.
Guerrieri ja Pugno kirjeldavad neid liikluskorralduspõhimõtteid lähemalt ajakirjas Transportation Research Interdisciplinary Perspectives.
Nad leiavad, et tulevikus võiksid isejuhtivad sõidukid ja niinimetatud nutikad tänavad sipelgatelt õppust võtta, kuidas liiklust sujuvalt korraldada.
Sõidukid võiksid omavahel ja tänavataristuga suheldes saavutada sipelgate eeskujul kiire, tõhusa ja tõrgeteta liiklusvoo, hoidmaks kokku nii aega kui ka energiat ning säästa närve.