Liikumisõpetaja toetus paneb lapsed meelsamini liikuma

Eesti sporditeadlased lõid veebikoolituse, mille eesmärk on aidata liikumisõpetuse õpetajatel paremini toetada õpilasi. Kuu aega hiljem tajusid selle läbinud õpetajad, et nad õpetavad varasemaga võrreldes tõhusamalt. Õpilaste hinnangul olid aga kõik nende põhivajadused paremini toetatud koolituse läbinud õpetaja käe all.
Uuringud on näidanud, et Eesti lapsed liiguvad liiga vähe. Tartu Ülikooli (TÜ) liikumisteadlased püüavad laste liikumisharjumusi parandada kaudselt nende liikumisõpetuse õpetajate kaudu. TÜ külalisteadur Henri Tilga möönab, et esmapilgul võib seos tunduda kauge. "Samas eeldame, et kui tõstame õpilaste motivatsiooni liikuda kehalise kasvatuse või liikumisõpetuse tunnis, peaks see üle kanduma vaba aja konteksti. Seda oleme ka enda mudelitega kontrollinud ja näidanud," ütleb ta.
Koos kolleegidega valmis Tilgal hiljuti uus veebitööriist, mis on mõeldud just liikumisõpetajatele. Nad tegid võrdleva uuringu, kus 36 õpetajat läbisid nelja nädala jooksul õpilaste põhivajaduste toetamise veebikoolituse. Võrdlusrühmaks võetud 49 õpetajat seda ei teinud. Ühe kuu möödudes andsid oma käekäigu kohta tagasisidet nii õpetajad kui ka nende mitusada keskmiselt 14aastast õpilast. "Õpetajad ise tundsid, et nende õpetamine muutus tõhusamaks," toob Tilga välja.
Ise, teadlikult ja sõbralikult
Oma uuringus lähtusid Henri Tilga ja kolleegid transkontekstilisest motivatsioonimudelist. "Nagu ka mudeli nimi ütleb, siis selle järgi kandub motivatsioon ühest valdkonnast teise," tutvustab külalisteadur. Nii oli nende siht aidata õpetajatel liikumisõpetuse tunnis tõsta õpilaste motivatsiooni, et viimased tahaksid rohkem koolivälisel ajal omal käel liikumist nautida.
"Lõime neljanädalase veebipõhise koolitusprogrammi kehalise kasvatuse õpetajatele, mis keskendub nende psühholoogilisi põhivajadusi toetava käitumise tõhustamisele," märgib Tilga. Siinkohal olulised psühholoogilised põhivajadused on autonoomsus, kompetentsus ja seotus. Teisisõnu tahab inimene ise otsustada, mida teha; aru saada, miks ja kuidas midagi teha; ning saada seejuures ümbritsevate inimestega hästi läbi. "See tunne peaks tekkima nii õpilastes kui ka õpetajas, et see kahepoolne protsess saaks toimuda," sõnab Tilga.
Neli nädalat kestnud koolituse järel andsid nii õpetajad kui ka nende õpilased oma motivatsiooni kohta veebiküsitluses tagasisidet. "Mõõtsime, kuivõrd õpilaste vaates nende õpetajad on autonoomsust, kompetentsust ja seotust toetavad. Samas ka kuivõrd nende enda psühholoogilised põhivajadused on rahuldatud," täpsustab külalisteadur. Lisaks huvitasid uurijaid õpilaste sisemine motivatsioon nii liikumisõpetuse tunnis kui ka nende vabal ajal ning õpetajate õpetamise tõhusus.
Nagu öeldud, leidsid õpetajad ise, et koolituse järel õpetasid nad tõhusamalt. "Lisaks sellele nad tajusid autonoomsuse toetuse ja kompetentsuse toetuse tõusu," lisab Tilga. Samas seotuse toetus koolituse läbinud õpetajate silmis oluliselt ei muutunud. Õpilased, kelle õpetaja läbis koolituse, tajusid kontrollrühmaga võrreldes suuremat tuge kõigi kolme vajaduse kontekstis. "Õpilased suhtlevad klassis ehk omavahel rohkem, samas kui õpetajal ei pruugigi seotus nii tihedalt välja tulla," arutleb külalisteadur.
Vajaduste toetamise kõrval hindas töörühm sedagi, kuidas muutus veebikoolituse järel õpilaste ja õpetajate silmis kontrolliv käitumine. "Mõlema puhul oli üllatav, et katserühm tajus vajaduste toetuse tõusu. Samas kontrolliv käitumine kummagi osapoole vaates ei langenud," toob Tilga välja. Ta oletab, et kontrollivat käitumist võib Eesti liikumisõpetajatel ette tulla juba niigi vähe. Teisalt ei keskendunud uuring otseselt selle vähendamisele.
Uus koolitus on põhjalikum
Koolitusprogramm koosnes nelja- kuni viieminutilistest videoklippidest, mis tutvustasid erinevaid motivatsiooni toetamise tehnikaid. "Nimetasime ära tehnika ja millist põhilist vajadust see toetab. Esitasime konkreetse tehnika kirjelduse. Tõime sellest välja positiivse näite ehk kuidas seda peaks tegema. Pärast tõime negatiivse näite, kuidas seda ei peaks tegema," kirjeldab Henri Tilga.
Kokku tutvustati 21 tehnikat, mis jaotusid kolme põhivajaduse toetamise vahel võrdselt seitsmeks. "Videotes juhendasime õpetajad näiteks kontrollivat keelekasutust vähendama, õpilastele empaatiat pakkuma ja neid kuulama. Samuti õpilaste perspektiivi võtma ning sellest lähtuvalt neile valikuid ja võimalusi pakkuma," loetleb külalisteadur. Õpetajad täitsid igal nädalal koolituse ajal lühiteste. Samuti tegid nad Moodle'i keskkonnas foorumipostitusi, kus andsid aru, kuidas tehnikate kasutamine läks.
Ehkki uuring tutvustas õpetajatele heade ja halbade näidete toel, kuidas õpilaste vajadusi toetada, jäi Tilga sõnul puudu juhistest, kuidas samal ajal vähendada vajadusi ohustavat või kontrollivat käitumist. Varasemad uuringud on tema sõnul näidanud, et heade tehnikate äraõppimine ei pane inimesi n-ö halbu võtteid unustama.
"Praegu käib meil uus uuring, mis põhineb uuel klassifikatsioonisüsteemil. Me ei õpeta ainult seda, kuidas olla rohkem vajadusi toetav, vaid ka seda, kuidas olla vähem vajadusi ohustav," märgib ta. Samuti on uus koolitusprogramm pikem, kestes kaheksa nädalat. Tilga sõnul on see oluline, sest muutus motivatsioonis võtab aega. Pelgalt neljanädalase sekkumise järel polnud ei õpetajate ega õpilaste motivatsioonis muutust näha.
Üldjoontes võib külalisteaduri sõnul Eesti õpetajate tööga aga rahule jääda. "Kui vaatan õpilaste keskmisi hinnanguid, siis need on üsna kõrged vajaduste toetuse poolest. Kontrolliva käitumise hinnangud on pigem madalad. Ehk olukord on Eesti õpetajate vaates üsna hea, aga alati saab paremaks minna," sõnab ta.
Henri Tilga, Hasso Paap, Linda Marii Aljasmäe, Andre Koka ja Pille-Riin Meerits kirjutavad oma uuringus ajakirjades Children ning Kinesiology.