Astronoomid avastasid haruldase viieliikmelise kääbusgalaktikate rühma
Maailmaruumis on galaktikaid suuremaid ja väiksemaid, kobaras koos ja omaette. Nüüd on Lõuna-Korea, Prantsusmaa ja Šveitsi astronoomid avastanud viiest kääbusgalaktikast koosneva galaktikarühma, mis on väga haruldane.
Haruldane on ta seepärast, et sedasorti pisigalaktikad, milles on ainult miljardkond tähte, eelistavad enamasti omaette hoiduda.
Ainult viiel protsendil sedasorti kääbusgalaktikatel on mõni teine kääbusgalaktika kaaslaseks. Neljast või enamast lähedasest kääbusgalaktikast koosnevasse seltskonda hinnatakse kuuluvat vähem kui 0,004 protsenti kõigist universumi kääbusgalaktikatest.
Sanjaya Paudel Soulis asuvast Yonsei Ülikoolist ja ta kolleegid leidsid viie kääbusgalaktikalise rühma üles, kui analüüsisid mitmest taevaülevaatest kokku kogunenud andmeid.
Galaktikad, mis on tähisteks saanud D1 kuni D5, asuvad meist umbes 117,3 miljoni valgusaasta kaugusel.
Piltide peal paistavad nad asuvat ühes sirges reas. Aga kuna nende kaugused meist on natuke erisugused, siis paiknevad nad tegelikult siiski ühel ja samal tasapinnal, mida me näeme küljepealt.
Kolm neist kääbusgalaktikaist pöörlevad seejuures ka ühes ja samas suunas.
Rühm asetseb muidu päris tühjas piirkonnas, kus muid galaktikaid väga lähedal ei ole. Rühma ruumiline ulatus on umbes 500 tuhat valgusaastat ehk umbes viie Linnutee jagu.
Kõigis viies galaktikas on rohkesti tähtedevahelist gaasi, millest paistab hoogsasti uusi tähti juurde tekkivat.
Teadlased loodavad seda haruldast kääbusgalaktikate rühma lähemalt uurides paremini aimu saada, kuidas niisugused rühmad üleüldse moodustuda võivad.
Seni teada saadust kirjutavad Paudel ja kaasautorid ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.
Pildil on kääbusgalaktikate juurde märgitud punanihke väärtused z, mis iseloomustavad nende kaugust meist.
