Värvimuutus on kaheksajalale energiakulukas
Kaheksajalg on kummaline ja hämmastav loom — ilus, tark ja osav. Ilu võib olla küll ainult vaataja silmades, kuid limuste hõimkonnas ei ole kaheksajalale nutikuselt palju võrdseid, kui üldse. Kehaline paindlikkus on tal fenomenaalne, haarmete koordinatsioon virtuoosne.
Aga kui lisame siia veel kaheksajala võime muuta omatahtsi kehavärvi ja mustrit, siis ei jää palju muud üle, kui teda peaaegu tõeliseks imeelukaks pidama hakata.
Kuid kogu see imelisus ei ilmne siiski päris iseenesest. Teadlased on välja uurinud, et värvi muutmisele kulutab kaheksajalg päris palju energiat.
Sofie Sonner ja Kirt Onthank Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis tegutsevast Walla Walla Ülikoolist mõõtsid ära, kui palju kasutab kaheksajalg värvimuutuse ajal hapnikku.
Katses osales 17 looma liigist Octopus rubescens, kes elab Põhja-Ameerika läänerannikul. Teadlased seirasid katseloomi enne ja pärast värvimuutust, aga ka muutuse toimumise ajal.
Nad vaatlesid nahaproove vilkuva sinise valguse all, et paremini näha pigmente sisaldavaid rakke – kromatofoore, mis värvimuutuse ajal paisuvad ja kokku tõmbuvad. Nad mõõtsid ka üle, kui palju hapnikku need rakud paisudes ja kokku tõmbudes kasutasid.
Pärast asjakohaseid arvutusi jõudsid teadlased tulemuseni, et keskmine kaheksajalg kulutab täielikult värvi muutes hapnikku tempoga 219 mikromooli tunnis.
Seda on päris palju. See tähendab, et värvi muutmiseks kulub kaheksajalal sama palju energiat, kui tal paigal olles kulub kõigi muude eluavalduste peale, mis organismi käigus hoiavad.
Sonner ja Onthank arutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et värvimuutuse kõrge energiakulu aitab ehk seletada, miks meeldib kaheksajalgadele nii pikaks ajaks peitu pugeda.
Urust piiludes saab mööda ujuvaid saakloomi varitseda, püsides kogu aeg ühte värvi ja säästes sel moel energiat.
