Juba varasemad teadustööd on viidanud, et inimeste kasvukeskkonnal võib-olla varajases nooruses kaugeleulatuv mõju. Muu hulgas võib see suurendada ka krooniliste haiguste avaldumise riske täiskasvanueas. Näiteks on teadlased leidnud, et teise maailmasõja ajal nälga taluma pidanud emadele sündinud laste diabeedirisk, oli hilisemas elus tavapärasest kaks korda suurem.

Sõdade ja näljahädade mõju taga oleva mehhanismi väljaselgitamine on olnud aga raskem, sest lisaks muudatustele toitumises võis oma osa olla suuremal stressil ja teistel teguritel. Oma hiljutises töös võtsid USA teadlased eesotsas Tadeja Gračner'iga Lõuna-California Ülikoolist seetõttu aluseks Inglismaa biopanga andmed. Täpsemalt keskendusid nad suhkru mõju välja selgitamiseks teisele maailmasõjale järgnenud kümnendil sündinud lastele.

Kuigi inimesed said toona juba ära elamiseks piisavalt palju süüa, käis saareriigi käsi siiski sedavõrd kehvasti, et suhkrut jagati jao kaupa kuni 1954. aastani. Piirangute ajal sõid inimesed päevas suhkrut keskmiselt 40 grammi jagu, mis vastab kaasaegsete toitumissoovituste ülempiirile. Nende lõppedes kasvas suhkru tarbimine aga kiiresti 80 grammini.

Gračnere leidis kolleegidega, et 1951. aasta oktoobrist 1954. aasta juunini eostatud 38 000 lapse tervis oli 1954. juunist 1956. aasta märtsini eostatud 22 000 lapsest krooniliste haiguste mõttes täiskasvanuna märgatavalt parem. Täpsemalt oli nende diabeedirisk 35 protsendi võrra madalam ja liiga kõrget vererõhku esines neil viiendiku võrra harvem.

Kriitiline periood näis olevat analüüsi põhjal lapse eostamisele järgnenud 1000 esimest elupäeva. Teadlased leidsid, et umbes kolmandiku riski vähenemisest sai kanda üsas veedetud ajale. Teisisõnu mõjutab lapse diabeediriski juba see, mida sõi tema ema raseduse ajal.

Gračnere rõhutas töös, et tulemuste põhjal ei peaks rasedad magusaid toite täielikult vältima. Küll aga peaksid nad pöörama rohkem tähelepanu sellele, kui palju lisatud suhkruid nende toidulauale jõuab ja eelistama võimalusel madalama glükeemilise indeksiga toite, mida tarbides tõuseb veresuhkrutase aeglasemalt.

Eesti toitumissoovituste järgi ei tohiks lisatud suhkrud moodustada päevas saadavast toiduenergiast üle kümne protsendi. Ideaalis võiksid need jääda aga alla viie protsendi.

Uuring ilmus ajakirjas Science.