Saksa ja Šveitsi teadlased on nüüd avastanud, et juba nii ammu elanud inimlastel nagu australopiteekidel oli käe ehitus kujunenud tööriistade hoidmiseks sobivaks.

Avastus annab tuge arusaamale, et australopiteegid olidki tööriistakasutajad, ja mitte ainult üks liik neist, vaid mitu.

Jana Kunze Tübingeni Eberhard Karli Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid australopiteekide käeluid ja püüdsid mõistatada, millistele kohtadele neil luudel olid kinnitunud lihased.

Vaatluse all oli kolm liiki: Australopithecus afarensis, Australopithecus africanus ja Australopithecus sediba. Sinna kõrvale vaatasid teadlased liha luule kinnitumise kohti ka tänapäeva inimesel, neandertallasel, gorillal, šimpansil ja orangutanil.

Lähtekohaks oli eeldus, et lihaseotste paigutus on tihedalt seotud käe funktsioonide aluseks oleva biomehaanikaga.

Lihaste kinnitumiskohti tuvastasid teadlased luu pinna kõrgenduste, krobelisuste ja värvierinevuste järgi.

Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Journal of Human Evolution, et liikide Australopithecus afarensis ja Australopithecus sediba lihaskinnituspaigad osutavad anatoomilisele võimekusele käsitseda tööriistu peaaegu nagu nüüdisinimene.

Nende liikide isendid suutsid esemeid kõvasti kätte haarata ja käes hoides mitmel viisil liigutada.

Australopithecus africanus'e isendid said käsi arvatavasti ühtviisi hästi kasutada nii enam-vähem inimlikult kui ka üsna ahvilikult.

Nii oletavadki Kunze ja ta kaaslased, et inimesepärane käekasutus iseloomustas juba mitugi miljonit aastat tagasi elutsenud australopiteeke.

Vanimad teadaolevad kivist tööriistad pärinevad umbes 3,3 miljoni aasta tagant, aga neid ei ole seni õnnestunud fossiilileidude alusel otseselt seostada ühegi inimliigiga.

Samal ajal või varemgi võis kasutusel olla ka luust või puust tööriistu, aga nende olemasolust on jälgi leida päris raske. Kuid kui esemelisi leide ongi napilt, siis on käelised viited ikka abiks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.