Teadlased andsid vanale laululinnule noorusliku õpilusti tagasi
Mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. Nii kõlab tuntud tähelepanek, mis põhinebki elul enesel. Elu ise näitab mõnikord ka, et vanemas eas on uute teadmiste ja oskuste, näiteks võõrkeele- või pillimänguoskuse omandamine, märksa vaevarikkam kui noores põlves.
Kuid mitte alati! On ka vastupidiseid näiteid, ja Saksa teadlastel on nüüd oma uurimistöö põhjal võtta värske vastunäide koguni linnuriigist.
Daniela Vallentin, Seewiesenis asuvast bioloogilise intelligentsuse Max Plancki Instituudist, ja ta kolleegid tegid katseid sebra-amadiinidega, Austraaliast pärit värvulised, kellega paljud teadlased armastavad alatihti mitmesuguseid katseid teha.
Sebra-amadiinid on ka tuntud laululinnud. On tähele pandud, et suurema osa repertuaarist omandavad sebra-amadiinid kolme esimese elukuu jooksul. Seejärel nende aju plastilisus langeb, sest tööle rakenduvad pidurdusneuronid, mis edasist õppimist raskendavad.
Vallentin ja ta kaaslased uurisidki nüüd, kas oleks võimalik kuidagi neid pidurdusmehhanisme uuesti maha võtta.
Keeruka optogeneetilise tehnika abil ajurakke valgusega mõjutades, õnnestus neil pidurdusneuronid täiskasvanud sebra-amadiinidel välja lülitada.
Tulemused avaldasid muljet. Vallentin ja kaasautorid tõdevad ajakirjas Nature Communications, et linnud, kes enne olid pikalt püsinud kunagi omandatud lauluvaliku juures, hakkasid nüüd oma viisijuppide varu noorusliku hooga täiendama.
Seni on linnuteadlased kippunud nii rikkalikku laululoomingut vanematel lindudel lausa võimatuks pidama.
Avastus annab lootust, et tulevikus võidakse leida samalaadseid võtteid ka inimeste elukestva õppe soodustamiseks.
Seniks aga tasub meelde tuletada ja järele proovida mõnesid ammu teada olevaid võtteid mõtteerksuse ja õpivõime alal hoidmiseks — õues liikuda, kehakaalu ohjeldada, alkoholiga liialdamata jätta ja mis peamine, leida endale ikka ka vaimset keskendumist nõudvaid tegevusi.
