Uus uuring vältas 2020. aasta detsembrist 2022. aasta märtsini. Selle perioodil põhjal ilmnes, et inimene on oma eluga rohkem rahul ja vähem vaimselt kurnatud juba ainüksi siis, kui tal on olemas isiklik mängukonsool, vahendab Nature News.

Uuringuga mitte seotud Oxfordi Ülikooli psühholoogi Andrew Przybylski sõnul on see esimene pääsuke, mis osutab, et videomängudest võib olla vaimsele tervisele kasu. Siiski möönab ta, et pandeemiaaeg võis mängimise head mõju võimendada. Nimelt oli inimeste vaimne tervis sel perioodil üleüldiselt kehvem ja võimalusi erinevateks tegevusteks vähem. Psühholoogi sõnul oleks vaja uuringut korrata teistsugustes oludes.

Varem on uuritud videomängude mõju inimese sõltuvuskäitumisele, heaolule, vaimsele võimekusele ja agressiivsusele. Tulemused on seni osutunud vastukäivateks. Uue töö kaasautori ja Nihoni Ülikooli käitumisteadlase Hiroyuki Egami sõnul põhineb enamik varasemaid uuringuid vaatlustel – nende põhjal ei saa aga näidata põhjuslikku seost. Samuti tehakse suur osa videomängu-uuringuid laboris, mistõttu on tulemusi keeruline pärisellu üle kanda.

Igaühele oma konsool

Üle maailma mängib videomänge umbes kolm miljardit inimest. Koroonapandeemia ajal kasvas mängijate hulk järsult. Jaapanis tekkis pandeemia ajal isegi Nintendo Switch ja PlayStation 5 (PS5) konsoolide defitsiit, mille elektroonikakaupmehed lahendasid ostuõiguse loosimisega klientide vahel.

Hiroyuki Egami ja kolleegid nägid ostuloteriis võimalust teha loomulik eksperiment mängimise ja vaimse tervise seoste kohta. Ühtekokku uurisid nad umbes 8200 ostuõiguse loosimises osalenud 10–69-aastast  inimest. Töörühm kogus andmeid nii inimeste vaimse tervise, ühiskondlike ja demograafiliste näitajate kui ka selle kohta, kas inimesel oli videomänge või mitte.

Selleks saatsid uurijad osalistele viiel korral küsitlusi. Muu hulgas paluti osalejatel anda vastuseid oma vaimse kurnatuse ja eluga rahulolu teemal. Neilt küsiti sedagi, kas ja kui kaua olid nad viimase 30 päeva jooksul mänginud videomänge.

Konsooli ostuõiguse võitnud uuritavatel vähenes nende endi väitel vaimne kurnatus. Samuti olid nad võrreldes ostuõiguseta jäänud inimestega oma eluga rohkem rahul. PS5 omamisest tulenev kasu tuli selgemalt esile meestel, kogenud videomänguritel ja lasteta leibkondades.

Nintendo Switch konsooli omamine paistis seevastu suurendavat heaolu just peredes ja vähem kogenud mängijate keskis. Egami oletuse järgi võib vahe tuleneda sellest, et Switch on kaasaskantav konsool, millel saab mängida pere ja sõprade ringis. PS5 peab aga olema ühendatud televiisoriga ja harilikult mängib sellel üks inimene korraga.

Mängurõõm teeb elu heaks?

Uuring näitas, et kummalgi konsoolil videomängude mängimine suurendas loosis osalenute rahulolu eluga. Neil, kes mängisid peale konsooli soetamist iga päev mänge varasemast tund aega kauem, läks vaimne tervis enda sõnul sellest paremaks. Neil uuritavatel, kes mängisid aga iga päev üle kolme tunni, hea mõju kadus. See viitab uurijate sõnul, et mänguaja pikemaks venitamine täiendavalt vaimset tervist ei turguta.

Uuringuga mitte seotud Queenslandi Tehnoloogiaülikooli psühholoogi Daniel Johnsoni sõnul pole uue töö leiud üllatavad. Tema sõnul oli see kõik talle videomänguritega peetud vestluste põhjal juba aastakümneid teada.

Andrew Przybylski näeb uuringus veel üht piiravat asjaolu: arvesse ei võetud muid mängijate vaimset tervist mõjutada võivad tegureid. Näiteks ei küsitud, kuidas iga uuritav mängimisse suhtub ja milliseid mänge mängida eelistab. Egami sõnul oleks järgmine samm nüüd uuringut korrata ja näha, kas peale pandeemia lõppu jääb tulemus samaks või mitte.

Uuring avaldati ajakirjas Nature Human Behaviour.