Juuli keskmine õhutemperatuur oli Copernicuse analüüsi põhjal 16,91 °C ehk 1991–2020. aasta keskmisest 0,68 °C võrra kõrgem. Samas katkes juuliga 13 järjestikust kuud kestnud rekordiseeria, kus iga kuu on olnud soojem eelneva aasta samast kuust. Osaliselt sai kanda oluliselt kõrgema õhutemperatuuri El Niñona tuntud nähtus arvele, millega kaasneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemine. Praeguseks on jõudnud ENSO-tsükkel neutraalsesse faasi.

Tööstusajastu-eelse ajastu ehk 1850–1900. aasta keskmisest õhutemperatuurist oli juuli keskmine õhutemperatuur 1,48 °C soojem. Eelneva 12 kuu keskmine õhutemperatuur ületas keskmist 1,5 °C võrra. Poliitikakujundajad peavad piiri oluliseks, sest Pariisi kliimakokkuleppes lubati pingutada, et hoida planeedi temperatuuritõusu just alla selle piiri. Kliimateadlased on eelnevalt nentinud, et piiri pikemat aega ületades kliimamuutuse tekitatud kahju ökosüsteemidele hüppeliselt.

Euroopas oli juulikuu keskmine õhutemperatuur 1991–2020. aasta keskmisest 1,49 °C võrra kõrgem. Eeskätt oli keskmisest soojem Ida- ja Lõuna-Euroopas, Loode-Euroopas oli tavapärasest jahedam.

Ülejäänud maailmas oli tavapärasest soojem USA ja Kanada lääneosas, enamikes Aafrika riikides, Lähis-Idas, Aasias ja Ida-Antarktikas. Lõuna-Ameerikas, Austraalias, mitmel poole USA-s ja Lääne-Antarktikas oli aga temperatuur keskmisest madalam.

Sarnaselt keskmisele õhutemperatuurile jäi juulis maailmamere pinnakihi temperatuur alla vaid möödunud juulile, küündides 60°S ja 60°N laiuskraadi vahel 20,88 °C-ni. Vaikse ookeani ekvaatorilähedastes piirkondades on teadlased märganud pinnakihi jahenemist, mis viitab La Niña tekkimisele.