Näljahädade vahetut mõju, alates immuunsüsteemi nõrgenemisest lõpetades eri toitainete nappusest tingitud muutustega, on uuritud aastakümnete vältel põhjalikult. Nende pikaajalise toime kohta on aga vähem teada, sest see eeldab suurte inimrühmade pikaajalist jälgimist, vahendab NatureNews.

Samas on näiteks sõja ajal või vahetult pärast seda Austrias ning Hollandis eostatud laste uurimisel leitud, et toidupuudust kannatanud rasedate lastel esineb sagedamini ainevahetushäireid. Ajaloolistes andmete esinevate puudujääkide tõttu on olnud aga üheste järelduste tegemine raskem.

Nüüd võtsid USA ja Ukraina teadlased ette holodomori ulatuse ja mõju kohta kogutud andmed. Aastatel 1932–1933 vähenes riigis sundkollektiviseerimise tõttu viljatoodang oluliselt. Suurema osa koristatud saagist suunas aga Nõukogude Liidu ladvik ühenduse teistesse osadesse või tulu teenimiseks ekspordina välismaale. Kokku suri selle tõttu nälja-aastatel Ukrainas ligikaudu neli miljonit inimest.

Epidemiolooge eesotsas L. H. Lumey'ga Columbia Ülikoolis huvitas, mis sai aastatel 1930–1938 Ukrainas ilmale tulnud lastest. Haiguslugude põhjal diagnoositi neist hilisemas elus teist tüüpi diabeet 128 000.

Näljahäda mõju ulatuse hindamiseks vaatas töörühm esmalt, kui palju esines holodomorist otseselt mõjutatud 16 oblastis liigsuremust. Vastavalt sellele liigitas Lumey kolleegidega piirkondi vaevanud nälja äärmuslikuks, väga tõsiseks ja tõsiseks. Lumey leidis, et 1934. aasta alguses ehk näljahäda tippajal eostatud lastel esines hilisemas elus diabeeti näljahädast puutumata jäänud oblastites eostatud lastest tõesti sagedamini.

Äärmuslikku nälga taluma pidanud emade järeltulijatel oli teist tüüpi diabeeti haigestumise risk enam kui kaks korda suurem. Ent isegi tõsist nälga kannatama pidanud rasedate lapsed haigestusid diabeeti 1,5 korda sagedamini.

Samas leidsid epidemioloogid ajakirjas Science, et risk näis kasvavat vaid juhul, kui ema pidi nälgima raseduse alguses. Holodomori mõju raseduse lõppjärgus taluma pidanud rasedate järeltulijate diabeedirisk oli võrreldav nendega, kelle emad elasid näljahädast puutumata jäänud oblastites

Tulemused vihjavad seega töörühma sõnul, et loode on toitainete nappuse mõju suhtes kõige haavatavam just raseduse algjärgus. Selle täpne põhjus jääb praegu veel ebaselgeks. Kahtlustada võib nälja mõjul tekkivaid epigeneetilisi muutusi, mis mõjutab seda, kuidas täpselt eri geenid avalduvad. Mehhanismi välja selgitamiseks on vaja teha täiendavaid loomkatseid.

Uuringuga samal ajal ilmunud kommentaaris nendib Peter Klimek Viini Meditsiiniülikoolist, et paraku on saadud tulemused päevakajalised ka tänapäeval. ÜRO maailma toiduprogrammi hinnangul ähvardas möödunud aastal Venemaa sissetungi tõttu näljarisk 11 miljoni ukrainlast. Samal aastal sündis 187 000 last ehk värskete tulemuste põhjal võib tähendada see 13 000–19 000 täiendavat diabeedijuhtu.

Klimek lisab sinna juurde, et samal ajal on Ukraina üks olulisematest päevalilleõli- ja viljatootjatest. Sõjast tingitud tarnehäirete tõttu on pidanud taluma ülejäänud maailmas nälga hinnanguliselt 23 miljonit inimest. Seos näljahädade ja teist tüüpi diabeedi vahel tähendab seeläbi, et Venemaa ja Ukraina sõjal on pikaajalised mõjud, mis avalduvad järgnevate kümnendite vältel üle terve maailma.