Natasha Pocovi Austraaliast Sydneyst Macquarie' Ülikoolist ja ta kolleegid vaatlesid oma töös 701 hiljutise alaseljavalu episoodi all kannatanud inimest, kellest osale pakuti individualiseeritud jalutamisprogrammi, teisele osale, kontrollrühmale mitte.

Programmi läbinutele andsid kuue kuu jooksul kord kuus nõu füsioterapeudid, et jalutuskäigud oleksid kohandatud inimese vajaduste ja eelistustega. Füsioterapeudid aitasid ka inimestel paremini alaseljavalu tekkepõhjusi mõista ja õpetasid, kuidas kergemate kordumisjuhtumitega ise toime tulla.

Inimesed jalutasid, kui said, viis korda nädalas, pool tundi korraga. Kontrollrühma inimesed elasid lihtsalt oma elu edasi, ilma et keegi nendega eriliselt tegelenud oleks.

Selgus, et regulaarse jalutamisega tegelenud ja hüva nõu saanud inimestel esines kontrollrühmaga võrreldes kolme aasta jooksul 28 protsenti vähem alaseljavalu nii tõsiseid kordumisjuhtumeid, et need segasid igapäevatoimetusi.

Meditsiinisüsteemi poole pöördusid programmi läbinud 43 protsenti vähematel kordadel kui programmi läbimata jätnud.

Teadlased tunnistavad ajakirjas The Lancet, et nad ei tea, kuidas täpselt jalutamine just alaseljavalu kordumise võimalusi kahandab. Arvatavasti tugevdab kerge füüsiline koormus seljalihaseid. Kuid ka üleüldise stressi alanemisel ja meeleolu tõusul võib olla oma osa.

On teada, et jalutamisel on palju muidki tervisekasusid, näiteks südamele, meeleolule ja unele. Tore on ka see, et jalutamine on täiesti tasuta.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.