Inimkond on sularaha kasutanud üle 3000 aasta, võttes esialgu appi merekarbid, siis mündid ja lõpuks rahatähed. Vaatamata uhkele ajaloole on sularahaga maksmine moest läinud, loovutades koha elektroonilistele makseviisidele, nagu pangakaartidele või viipemaksetele, vahendab ScienceAlert. 

Ehkki moodsad vahendid teevad tarbija elu pealtnäha lihtsamaks, on tehnoloogilisel progressil oma hind. Värskest Austraalia teadlaste metaanalüüsist selgub, et elektroonilised makseviisid nügivad tarbijat võrreldes sularahaga rohkem kulutama.

Austraalia Adelaide'i Ülikooli ja Melbourne'i Ülikooli töörühma metaanalüüs tugines 71 varem avaldatud artiklile. Analüüsi aluseks olnud teadustöödes vaadeldi kulutamisharjumusi 17 riigis.

Selgus, et telefoni või kaardiga makstes on tarbijad oma eelarve suhtes leebemad, kui tasudes pangatähtede ja müntidega. Teadlaste hinnangul võib see olla tingitud sellest, kuna elektrooniliselt makstes puudub loovutataval summal füüsiline väärtus. 

"Selleks, et vältida plaanitust suuremaid kulutusi, soovitame tarbijatel alati kaardi asemel sularahas maksta. See toimib enesekontrolli meetodina," selgitas Adelaide'i Ülikooli turundusuurija Lachlan Schomburgk. Ulatades sularahas tasudes üle füüsilisi pangatähti ja münte, teadvustavad tarbijad tema sõnul tegevust elektroonilisest ülekandest paremini. Kui midagi füüsiliselt aga üle ei anta, on ülevaade eelarvest kibekiire kaduma. 

Teadlaste hinnangul on erinevus kulutustes küll väike, kuid siiski märkimisväärne. Kõige suurem oli vahe silmatorkavate ja staatust tähistavate kuluartiklite, nagu luksusriiete ja ehete, puhul. Kuigi teadlased on seost märganud ka varem, pole ükski eelnev uuring arvestanud korraga nii paljude eri muutujate koostoimega.   

Lisaks leidsid teadustöö autorid vastupidiselt ootustele, et annetades või jootraha jättes on sularahas ja elektrooniliselt loovutavad summa enam-vähem sama – kaardiga jäetud jootraha pole suurem kui see, mis antakse sularahas. 

Teadustöö kinnitas ka tõika, et jõukamad tarbijad eelistavad sularahale elektroonilisi maksevahendeid. Samas on see seos aja jooksul nõrgenenud. Inflatsioon sularaha kasutamist aga mõjutanud pole. Samas on sularaha ja elektrooniliste makseviiside puhul nähtud vahe inimeste tarbimiskäitumises aja jooksul vähenenud. Teadlased seostavad seda teiste makseviisidega harjumisega ja ennustavad suundumuse jätkumist. 

Tulevastes uuringutes tahavad teadlased välja selgitada kuidas erinevad vanad sularahata makseviisid, nagu näiteks krediitkaardi kasutamine, moodsatest vahenditest, nagu Google Pay või Apple Pay. "Üleminek sularahata ühiskonnale näib olevat vältimatu. Arvan, et meie uuring on väga oluline, sest see heidab valgust kõnealuse ülemineku tähelepanuta jäänud aspektile: kuidas mõjutavad makseviisid meie kulutamiskäitumist. See teadmine võib aidata meil teha teadlikumaid ostuotsuseid," sõnas Schomburgk.