Loovmõtlemise test võimaldas hinnata õpilaste võimekust genereerida, hinnata ja täiustada ideid, mis võivad viia originaalsete ja tõhusate lahendusteni. Tartu Ülikooli matemaatikahariduse lektor Tiina Kraavi sõnul võis juba PISA testi põhivaldkondades saadud tulemuste põhjal aimata, et Eesti õpilastel läheb võrdlemisi hästi ka loovustestis.

"Laias laastus baasteadmised, põhiteadmised, ainevaldkondlikud teadmised on olulised. Uuenduslikud ideed, innovatsioon ja loovus rajanevad ikka mingitel faktiteadmistel. Ilma põhiteadmisteta võib loovaid ideid esitada, aga neile ei pruugi rakendust leiduda, sest neil pole teaduspõhist tõepõhja all," selgitas ta saates "Uudis+".

Uuringus osalenud ligi 6400 Eesti õpilase keskmine tulemus loovmõtlemises oli 35,9 punkti ehk OECD riikide keskmisest ligi kolme punkti võrra kõrgem. Neist saavutas vähemalt baastaseme 89 protsenti, mis ületas OECD keskmist 11 protsendi võrra. Tippsooritaja taseme saavutas iga kolmas, OECD-s keskmiselt aga 27 protsenti.

Kraav märkis, et loovuse hindamine on kohati raske, kuid siiski võimalik. "Erinevate ideede genereerimisega on lihtne. Kui paluti esitada 2–3 ideed, pidid paigutuma ideed kvalitatiivselt eri kategooriatesse. Originaalsete ideede ülesannetega on keerulisem," sõnas Kraav. Õnneks oli juba varasemate katserühma peal tehtud testide põhjal teada, milliseid ideid pakuvad 15-aastased kõige tõenäolisemalt ja on tavapärasemad, ning milliseid tuleb ette harvem.

Eesti õpilaste tulemused olid paremad kirjalikus ja visuaalses eneseväljenduses. Näiteks ülesannetes, kus pidid nad pealkirjastama abstraktseid illustratsioone või kujundama ürituste jaoks plakateid. Nii paigutusid nad oma kirjaliku eneseväljenduse vallas saadud tulemustega maailmas viiendale kohale.

Samuti olid Eesti õpilased osavad teaduslikus probleemilahendamises, saavutades maailmas Singapuri ja Korea järel kolmanda koha. Ülesannetes pidid nad pakkuma näiteks teaduslikke selgitusi konnade arvu vähenemisele jõe linna läbivas osas. "Siin võib aimata, et rolli mängib meie tugev reaalainete põhi ja head tulemused matemaatikas-loodusteadustes," leidis Tiina Kraav.

Veidi kehvemad tulemused olid sotsiaalses probleemilahendamises. Need ülesanded olid seotud nii üksikisikute väiksemate isiklike ja inimestevaheliste probleemidega kui ka laiemate kooli, kogukonna või globaalsete
väljakutsetega.

Teisalt olid tulemused üldiselt üle Eesti küllaltki ühtlased ja sotsiaalmajandusliku tausta mõju võrreldes matemaatikaoskusi mõõtva põhitestiga vähene. "Selle üle võime me tõesti rõõmustada. Septembris pidime tõdema, et õpilaste sotsiaalmajanduslik taust hakkab juba tulemust mõjutama," sõnas Kraav. Nii oli Eesti sotsiaalmajanduslikust taustast tingitud vahe tulemustes viie protsendi võrra väiksem kui OECD riikides keskmiselt – 6,9 protsenti.

Testi lahendamiskeskkond võimaldas ka mõõta, kui palju õpilased iga ülesande lahendamisele aega kulutasid. "Püsivuse koha pealt oli Eesti näitaja väga hea. Kindlasti see, et Eesti õpilane üldse võtab vaevaks selliseid ülesandeid lahendada, mille eest igaüks isiklikku tulemust ei saa, selle üle on hea meel. See maksis positiivselt kätte küll," leidis Kraav.

Vaatamata headele tulemustele on tema sõnul arenguruumi, seda just õpetajate koolitamise vaatest. "Õpetajad oskavad intuitiivselt inimeste loovust väga hästi arendada, aga spetsiifilistele tegevustele ja selle teadlikule arendamisele pööratakse õpetajakoolituses väga vähe tähelepanu. [...] Sellega tuleks tegeleda meil rohkem," leidis Kraav.

Kokku tegi Eestis PISA loovmõtlemise testi 196 koolis 6392 8.–9. klasside õpilast.