Tegu on alles teise seesuguse tähe ümber tiirleva planeediga, mis seni leitud.

Nimeks on ta saanud SPECULOOS-3 b. Tiiruks oma tähe ümber kulub tal vaid 17 tundi. Täht ise on meie Päikesest kaks korda jahedam, sada korda tumedam ja kümme korda väiksema massiga.

Planeet tundub olevat kogu aeg ühe ja sama küljega tähe poole, nii nagu Kuu on alati ühe ja sama küljega Maa poole, nii et ühel planeedi poolkeral valitseb lõputu päev, teisel aga lõputu öö.

Planeedi avastas rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Michaël Gilloniga Belgiast Liège'i Ülikoolist. Avastustöö tehti projekti raames, mis kannab nime SPECULOOS.

Projekti nimi on saavutatud sobiva tähevalikuga ingliskeelsetest sõnadest Search for Planets EClipsing ULtra-cOOl Stars, mida võib tõlkida kui ülijahedaid tähti varjutavate planeetide otsingut. Sellest siis ka planeedi enda kummalisevõitu nimi SPECULOOS-3 b on tulenenud.

Veel kummalisem ja küllap ka vahvam on tõik, et täpselt sama speculoos'i nime all on tuntud ka üks Belgiast pärit küpsisesort.

Projektis SPECULOOS otsib ülijahedate kääbustähtede ümbert planeete terve hulk robotteleskoope mitmel pool maailmas.

Ülijahedad kääbustähed on meie Galaktikas tegelikult väga levinud. Umbes 70 protsenti kõigist Galaktika tähtedest on just seesugused. Nii võib olla, et ka nende ümber tiirlevaid planeete on Galaktikas vägagi palju.

Kuid neid planeete on raske avastada, sest ülijahedad kääbustähed on tuhmid, võimalike planeetide avastamiseks tuleb neid teleskoobis nädalate kaupa seirata.

Ülijahedate kääbustähtede oodatav eluiga on erakordselt pikk, umbes sada miljardit aastat. Nende tähtede tuhm sära miilab Galaktikas veel siiski, kui teistsugused tähed on ammu kustunud.

Kuid kui aega on pikalt käes, siis seda rohkem on küllap ka võimalusi, et ühel heal hetkel tekib mõnel niisuguse tähe planeedil ka elu.

Gillon ja ta kaasautorid kirjutavad oma tööst ajakirjas Nature Astronomy.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.