Tähetedevahelises tolmus võib peptiide hõlpsasti tekkida
Tähtedevaheline ruum on ilmatu suur ja üldjoontes ilmatu tühi ruum, aga kui hoolega vaadata, sisaldab siiski paljugi põnevusi.
Näiteks leidub seal tolmu, sest kus siis seda ei leiduks, ja tolmukübemete peal võib, nagu näitab Saksa ja Prantsuse teadlaste värske uuring, väga vabalt leiduda ka näiteks peptiide.
Peptiidid on orgaanilised ained, mille molekulid tekivad aminohappe molekulidest, kui mõned neist üksteise külge ritta hakkavad.
Ses mõttes on peptiidid täpselt nagu valgud, ainult et lühema aminohappeahelaga. Elusolendite jaoks on peptiidid ühed ülimalt olulised ained.
Serge Krasnokutski Jena Ülikoolist ja ta kolleegid on oma maapealsetes katsetustes juba varemgi näidanud, et tähevahetolmus võib lihtsamaid peptiide tekkida.
Kuid lahtiseks on jäänud, kas neid saab tekkida ka siis, kui tolmuterakeste pinnal leidub jääd, mida seal enamasti paistab leiduvat. Üldine arvamus on olnud, et ei saa.
Nüüd on töörühm teinud uusi katseid ja võib nende põhjal ajakirjas Science Advances täie õigusega kirjutada, et saab ikka küll.
Nad jäljendasid vaakumkambris kaugkosmose gaasi- ja tolmupilvedes valitsevaid tingimusi. Neis pilvis leidub muu hulgas ammoniaaki, vingugaasi ja atomaarset süsinikku ehk peptiidide põhilised lähteained on saadaval.
Poitiers' Ülikooli uue ülitäpse massispektromeetri abil sai selgeks, et jääd moodustavad veemolekulid ei suuda peptiidide teket ära hoida.
Jää juuresolekul võib peptiiditeke toimuda küll poole aeglasemalt, aga kosmilistel ajaskaaladel ei ole sest sisuliselt ju miskit. Aega on, ja pikapeale tekib peptiide ikka.
Tore on teada, et elu algmaterjali on maailmaruumis nõnda kerge tekkima. Kas esimesed maapealsed peptiidid saabusid ka kosmosest või on siiski puhtalt kohalikku päritolu, jääb veel mõistatuseks.
Veel suuremaks mõistatuseks jääb, kuidas kõigist neist toredatest orgaanilistest molekulidest ühel hetkel ikkagi elusolendid said.
