Ohust teavitava sõnumi usaldusväärsust langetab isegi puuduv õ

Alates 2023. aasta jaanuari keskpaigast on Eestis võimalik ohu korral saata ohualal viibijatele asukohapõhine lühisõnum EE-ALARM. Sõnum peab olema keeleliselt arusaadav ja äratama saajas usaldust. Teavituste keelelist mõistetavust uurinud Eesti teadlaste sõnul tuleb nende usaldusväärsuse kindlustamiseks pöörata erilist tähelepanu keelelisele täpsusele.
Kohustus 2022. aasta suveks ohust teavitavate sõnumite süsteem sisse seada sai Euroopa Liidu (EL) elanikkonnakaitse plaani kirja juba 2018. aastal. Sisekaitseakadeemia teadlaste sõnul on EL-i soovitustes eraldi tähelepanu pööratud teavituse arusaadavusele. "Siiski on asutustele suur väljakutse koostada kiirelt ohuteavituse tekst ning otsustada, kas ja millistesse keeltesse seda tõlkida – arvestades seejuures, et tõlkimisega ei veniks ohuteavituse saatmine ohtlikult pikaks ning tõlkevead ei tekitaks paanikat," osutab Eesti teadlaste töörühm.
Lihtsam oleks nende sõnul teha üks võimalikult ühtne sõnum ja loota, et erineva emakeelega inimesed selle otsetõlkest ühtemoodi aru saavad. "Teisalt näitab meie uuring ja ka mujal tehtud uuringud, et erinevate rühmade keelekasutus on piisavalt erinev, et võimalikult lühike ja ühe puuga tõlgitud sõnum seab teatud elanikkonnarühmad ohtu," ütlevad nad.
Sisekaitseakadeemia teadlaste veetud 2022. aastal tehtud uuringu eesmärk oli hinnata EE-ALARM-i SMS-hoiatuste arusaadavust eesti, inglise ja vene keeles. Samuti huvitas neid, millised kommunikatsioonistrateegiad on tõhusad elutähtsa teabe edastamiseks hädaolukorras. "Kokkulepe on, et Eesti numbritele peab sõnumis olema tekst vähemalt eesti keeles, ja üldise suunana mitte Eesti numbrite puhul vähemalt inglise keeles," toob töörühm välja.

Häiriv kirillitsa ja mahukas õ
Praeguseks on välja saadetud 20 EE-ALARM-i lühisõnumit seoses viie sündmusega: gaasitrassi lekke, kahe tulekahju, korduvalt Kuressaare joogiveereostuse ja tänavuse Tallinna ringtee liiklusavariiga. "Asutus saab praegu ohuteavituse teksti koostada kahes versioonis: eesti mobiiltelefoni numbritele ja Eesti mobiilside võrku kasutavate välisriigi mobiiltelefoni numbritele," selgitab töörühm.
Seni on mõlemas versioonis kasutatud nii eesti, inglise kui ka venekeelseid tekste. Kuressaare juhtumi ajal saadeti välismaa numbritele teavitus ka Ukraina keeles.

Kadi Luht-Kallase ja kolleegide töörühm tahtis testida EE-ALARM-i sõnumite saatmist ja vastuvõttu. Sestap saadeti välja selleks eelnevalt loa andnud inimestele viis kolmekeelset sõnumit. "Kokku saadeti sõnumeid 6597 numbrile, kuid kõik ei saanud kõiki sõnumeid, sest ohuteavitus saadeti vaid ohupiirkonnas asunud numbritele," täpsustavad uurijad.
Sõnum võis hoiatada metanooli sisaldavate alkohoolsete jookide, reostunud joogivee, metaaniveokiga juhtunud õnnetuse või relvastatud röövi eest. "Sõnumid koostasid politsei- ja piirivalveamet, terviseamet, päästeamet ning põllumajandus- ja toiduamet vastavalt oma vastutusaladele. Ülesandepüstitus oli koostada hoiatus suhteliselt realistliku sündmuse kohta," selgitab töörühm. Metanooli sisaldava joogi sõnum oli üleriigiline, teised sõnumid saadeti vaid ohupiirkonnas asuvatele numbritele.
Tund aega peale ohuteavitust saadeti kõigile uuritavatele ka link küsitlusele. Seal pidid uuritavad vastama, kas sõnum tundus neile usaldusväärne ja arusaadav ning kas nad olid seda märganud. Töörühma sõnul täitis küsitluse ära olenevalt sõnumist 70–90 protsenti saajatest. "Kõik sõnumid sisaldasid eesti, vene ja inglise keelt. Samas varieerisime sõnumites keelte järjekorda ning venekeelse sõnumi puhul kirillitsa ja ladina tähestiku kasutamist ning saime selle kohta ka rohkelt tagasisidet," märgivad nad.

Uuring näitas, et eesti keelt kõnelevad vastajad said võrreldes vene keele kõnelejatega sõnumitest paremini aru. "Segadust põhjustasid ladina tähestikus kirjutatud venekeelsed tekstid. Sellist sõnumit tajuti potentsiaalse rämpspostina," toob töörühm välja. Ladina tähestikus kirjutatud venekeelne SMS oli vastajatele raskemini mõistetav. Eriti võib vastajate hinnangul selle mõistmisega muret olla vanemal muu emakeelega inimesel, kes pole harjunud mobiiltelefonis sõnumeid kirjutama.
Küsitluse põhjal oli inimestel kolmekeelsetest sõnumitest ka erinev arusaam. Uurijad oletavad, et poliitilised pinged mõjutasid vastajate suhtumist venekeelsetesse sõnumitesse: kaheldi, kas seda on üldse vaja ja oldi kriitilised kirillitsa suhtes. "Näiteks arvati, et sõnum võiks olla ainult eesti ja inglise keeles, "sest inglise keel on üks EL-i ametlikest keeltest". Või küsiti retooriliselt, "mis on Eestil Venemaaga pistmist?"" sedastavad autorid. Veel märkisid inimesed, et vene keele lisamine vähendab oluliselt sõnumi usaldusväärsust.

Vastajad avaldasid arvamust ka SMS-i kirjapildi osas. Näiteks soovitati nähtavuse lihtsustamiseks kasutada suurtähti. Kuna õ-täht kasutab ära väga suure osa SMS-is võimaldatud tähemärkide mahust ja sõnumite saatmine läheb ajaliselt pikaks, kasutati osas sõnumites õ asemel märki 6. "See ei olnud arusaadav ja vähendas sõnumi usaldusväärsust lugeja silmis," märgivad uurijad. Kuna õ on siiski vaja ruumi kokkuhoiuks eemaldada, asendatakse see peale konsulteerimist Eesti Puuetega Inimeste Kojaga vaegnägijatele mõeldud e-lugerite teemal edaspidi ö-ga.
Mida tähendavad "lihtne" ja "selge"?
Vigu EE-ALARM-i sõnumites otseselt välja ei tulnud, sest Kadi Luht-Kallase töörühma sõnul on need koostatud varasemate uuringute toel. Küll aga tegid vastajad kriitikat SMS-ide keelelise arusaadavuse kohta. "Mõni vastaja arvas, et ingliskeelne tekst oli talle arusaadavam kui eestikeelne," toovad autorid välja. Peamiselt põhjustasid segadust vene keele kirjapilt ja 6 kasutamine õ asemel.
"Kolmandaks peaks arvesse võtma selgust ja täpsust. Seda lisaks keelele ka sisu osas: võimalikult täpne ohupiirkond, ohu kestus, ohu sisu. Näiteks see, millised joogid täpselt metanooli sisaldavad või kus avarii toimus," nimetavad uurijad veel. Sisulise poole pealt soovisid vastajad saada SMS-is kohe kätte täpsemat käitumisjuhist. Näiteks taheti teada, mida peaks tegema juba metanooliga jooki tarbinud inimene või kuidas käituda reostunud joogivee osas. Autorite sõnul on mitut neist ettepanekutest juba hiljem reaalsetes ohuolukordades kasutatud.
Uuringu tulemusi kasutataksegi nende sõnul järgmise pooleteise aasta jooksul ohuteavituste süsteemi muutmiseks. Selleks taotleti ja saadi Euroopa Liidult rahastus projektile "Public warning messages in preferred language". "Saadud rahastuse toel viiakse ohuteavituse süsteemi muudatus, et Eesti mobiiltelefonidele saaks edastada ohuteavituse lühisõnumi, kas eesti, vene või inglise keeles, vastavalt operaatorile teadaolevale numbri kasutaja keele-eelistusele," märgib töörühm.

Uuringu põhjal on nende sõnul selge, et igale ühiskonnarühmale mõeldud eraldi keelekasutusega sõnum on lisavaeva väärt. Otse tõlgitud sõnum võib seada teise emakeelega inimese elu ohtu. "Teadmine Eestis elavatest või siin ajutiselt viibivatest inimestest ning nende keelelisest ja kultuurilisest taustast on väga oluline," lisavad autorid.
EE-ALARM-i sõnumi koostamise seminaril olid kõik nende sõnul ühel meelel, et sõnum peab olema lihtne ja selge: "Edasi peab vaid mõtlema, mida "lihtne" ja "selge" erinevate ühiskonnagruppide jaoks tähendab."

Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas ja Sisekaitseakadeemia keelekeskuse juhataja-lektor Elen Laanemaa, vanemlektor Aida Hatšaturjan ning lektorid Marju Taukar, Jelena Kapura ja Triin Kibar tutvustasid oma tulemusi äsjases konverentsiettekandes "Kolmekeelsest kriisikommunikatsioonist Eestis: Riigisiseste SMS-ohuteavituste vastuvõtt ja arusaadavus" 12. aprillil Tallinna Ülikoolis peetud 1. Eesti humanitaarteadlaste aastakonverentsil.