"Selle tunni kaotamine tavapärasest uneajast ja kohanemine ööpäevarütmi muutusega ei pruugi enamike inimeste tervisele ja heaolule sugugi hästi mõjuda. Nimelt tekitab kellakeeramine häireid une-ärkveloleku rütmis. Kuigi mõnel inimesel möödub üleminek ilma igasuguste kaebusteta, on palju ka neid inimesi, kelle jaoks toob see kaasa pikemaajalise suurenenud päevase unisuse ja kurnatuse," selgitas Nulk-Uskov. 

Tema sõnul näitavad uuringud, et kellakeeramine võib halvendada kroonilisi terviseprobleeme, nagu südame-veresoonkonna haigusi, aga ka vaimse tervise häireid. Samuti on leitud, et kellakeeramise järgsel nädalal suureneb südameinfarktide hulk 5 protsenti. "Oma praktika põhjal näeme, et süvenevad ka ärevuse ja depressiooni ilmingud," lisas Nulk-Uskov. 

Sõltumata tsirkadiaanrütmist ehk inimese sisemisest bioloogilisest rütmist, tekitab kellakeeramine õe sõnul rohkem hädasid neile, kellel on varasem unevõlg või unehäired. Rohkem on mõjutatud lapsed, noorukid ja eakad. Oluline rahvatervise mõju on ka asjaolul, et kellakeeramisele järgneval esmaspäeval suureneb liiklusavariide ja tööõnnetuste hulk. 

Nulk-Uskovi sõnul on leitud, et inimesel kulub uue unerütmiga täielikult kohanemiseks keskmiselt kaks nädalat. Seetõttu tuleb arvestada, et ka tavapärane elu- ja töörütm võivad olla sel ajal häiritud. Näiteks on täiesti tavaline, et esimestel päevadel tajutakse produktiivsuse langust, püsivat uimasust, väsimust ja aju-udu. 

Kuidas siis mõjudega kohaneda?

"Selleks, et üleminek suveajale oleks pehmem, soovitan minna kolm-neli õhtut järjest 15 minutit varem magama. Samuti soovitan kellakeeramise järgsel nädalal vältida päevaseid uinakuid. Pigem panna rõhku sellele, et õhtul saabuks uinumine kella 22 ajal, kuna on leitud, et iga unetund enne südaööd on samaväärne kahe tunniga pärast südaööd," selgitas Laura Nulk-Uskov. 

Samas pole selle fenomeni põhjus üheselt selge. Tema hinnangul võib see olla põhiliselt tingitud tõigast, et varasemad uneajad on tavaliselt seotud piisava une, tervislikuma elustiili ja suurema loomuliku valguse hulgaga, mis aitab reguleerida ööpäevarütmi.

Nulk-Uskovi sõnul on suveaja algus hea võimalus unehügieeni lähtestamiseks. Hea unehügieen aitab kellakeeramisest tulenevate mõjudega paremini kohaneda ning on hea tervise säilitamiseks võtmetähtsusega. 

"Magage öödel enne ja pärast kellaaja muutmist vähemalt seitse-kaheksa tundi. Kuna päikesevalgusel on tugev mõju meie sisemisele kehakellale, võib aidata varahommikune kokkupuude päikesevalgusega tunda end vähem väsinuna," selgitas Nulk-Uskov.

Lisaks on õe sõnul väga oluline ekraaniaja vähendamine. Ekraaniaeg on vahetult enne uinumist kahjulik ka piisava unetundide arvu korral. Näiteks võib tarbitav sisu tekitada ärevust või muid tugevaid emotsioone. Seeläbi häirub ka une kvaliteet. Nulk-Uskov soovitab ekraanide vaatamisest hoiduda vähemalt üks tund enne magamaminekut.

"Proovige lugeda raamatut, käia vannis või teha midagi muud, mis oleks teie jaoks lõõgastav. Kasutage oma magamistuba ainult magamiseks ja looge mugav keskkond, mis soodustab magamist (vaikne, pime ja jahe). Kui halb uni ja pidev väsimus muutub igapäevaelu osaks, ei tasu kindlasti murega üksi jääda. Siis tuleks pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole," sõnas Nulk-Uskov.