Edu korral saaks Intuitive Machine'ist esimene eraettevõte, mis on suutnud kuusondi tervena kaaslase pinnale langetada. Samuti oleks tegu esimese Kuule laskunud USA päritolu uurimisaparaadiga, mis on külastanud Kuud pärast Apollo missioonide lõppu 1972. aastal. Kava kohaselt laskub Odysseus kaaslase pinnale Malapert A kraatri lähistel, mis asub Kuu lõunapoolusest umbes 300 kilomeetrit põhjas.

Malapert A asub ühe 13 võimaliku maandumispaiga lähistel, kuhu võiksid laskuda 2026. aastal NASA astronaudid. Pooluselähedased alad pakuvad kosmoseagentuuridele erilist huvi, sest seal võiks leiduda rohkem veejääd ja teisi lenduvaid ühendeid. Lisaks Päikesüsteemi arenguloo paremale mõistmisele võiks nende uurimine sillutada teed Kuul raketikütuse ja teiste kasulike ühendite valmistamiseks.

Kuu-maandur valmis NASA programmi CLPS raames, makstes missiooni eest ligi 110 miljonit eurot. Agentuur loodab tagatud tellimuste ja oma teadmuspagasi jagamisega äratada erasektori huvi kosmosetehnoloogia arendamise vastu. Muu hulgas toimetab maandur edu korral kaaslase pinnale neli väikest kaamerat, mille tehtavate piltidega saaks uurida kuutolmu.

Samuti paneb agentuur maanduri abil proovile mitu tehnoloogiat navigatsiooni parandamiseks ja teevad lihtsa raadioastronoomia eksperimendi, mille tulemused aitaks rajada Kuu tagaküljele raadioteleskoobi.

Lisaks NASA laadungitele on kuumaanduri pardal veel kaks väikest rahvusvahelise kuuobservatooriumi assotsiatsiooni kaamerat, millega kavatseb teha organisatsioon ülesvõtteid nii kaaslase pinnast kui ka Kuu horisondi kohale tõusvast Linnuteest. Kurioossema lastina peaks toimetama Odysseus kaaslase pinnale mitu USA kunstniku Jeff Koonsi skulptuuri.

Kui kõik läheb hästi, suudab Odysseus teha Kuul vaatlusi kuni seitse päeva. Öö saabudes ei lange enam kuu-maanduri päikesepaneelidele valgust ja sellega kaob ka võimalus uurimisaparaadi akude laadimiseks.

Jaanuari alguses saatis oma kuu-maanduri Peregrine kaaslase suunas teele ettevõte Astrobotic. Peagi pärast starti selgus aga, et viga kosmoselaeva tõukesüsteemis põhjustas raketikütuse lekke, misläbi jäi kosmoseaparaadi eluiga lühikeseks. Jaanuari keskpaigas maandus aga Jaapani kosmoseaparaat edukalt Kuul, kuid lõpetas rikke tõttu mõned tunnid hiljem töö. Kuu lõpus õnnestus inseneridel see aga parandada.