X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Selgusid Vikipeedia teadusfoto ja teadusartikli võistluse võitjad

Vikipeedia teadusfoto võistlusel võitis mikroskoobifotode kategoorias esikoha Enno Merivee fotoga parasiteeritud traatussist.
Vikipeedia teadusfoto võistlusel võitis mikroskoobifotode kategoorias esikoha Enno Merivee fotoga parasiteeritud traatussist. Autor/allikas: CC0

Artiklivõistluse "Teadus Vikipeediasse 2023" parimateks artiklikirjutajateks valis sel aastal žürii Darja Lavõgina ja Triin Targa. Parima teadusfotograafi tiitli pälvis Enno Merivee.

Eestikeelse teaduse populariseerimisele ja eesti teaduskeele edendamisele keskenduv artiklikonkurss toimus kolmandat korda. Kokku laekus 19 autorilt 53 artiklit. "Võistlejate arv pole väga muutunud, aga artiklite arv on oluliselt kasvanud. Võitjate puhul polnud määravaks mitte ainult üks hea artikkel, vaid kohati kolm-neli-viis või rohkemgi, et asuda nii-öelda võitu üldse taotlema," sõnas Ivo Kruusamägi, Wikimedia Eesti tegevjuht.

Žürii hindas Kruusamäe sõnul laekunud artiklite puhul nende loetavust. "Need peavad vastama kõigile nõuetele, aga olema hõlpsasti arusaadavad ka inimesele, kes ei ole selles valdkonnas nii süvitsi sees," sõnas tegevjuht.

Inge Varik, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant ja üks artiklivõistluse tunnustatud osalejaid, märkis, et püüab nüüd jõudumööda ka konkursiväliselt oma erialaga seonduvaid artikleid juurde luua ja täiendada. "See on ka mulle endale kasulik, kuna saan siis oma tudengitele teemaga tutvumiseks eestikeelset materjali jagada," viitas Varik.

Konkursile esitati artikleid erinevatest teaduse valdkondadest. Näiteks saab Vikipeediast lugeda nüüd artikleid nagu "elektrimasinate diagnostika", "inimese mikrobioom", "Laashoone klaasikoda", "menopaus", "neitsi-hoora kompleks", "proliin" ja "ökokolonialism".

Loodus- ja täppisteaduste ning meditsiinivaldkonna parimaks artiklikirjutajaks valis žürii Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor Darja Lavõgina, sotsiaal- ja humanitaarteadustevaldkonnas aga ajaloolane Triin Tark.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Wikimedia Eesti korraldatava ettevõtmise laiem eesmärk oli Kruusamäe sõnul juhtida tähelepanu vajadusele eestikeelset Vikipeediat edasi arendada ja jätkuvalt täiendada.

"Mingil määral tekib Vikipeedias artikleid kogu aeg juurde. Kui me tahame, et see oleks suurem, parem ja kvaliteetsem, on aga kaastöölisi rohkem vaja. Täna on tegelikult teinud suure osa eestikeelsest Vikipeediast 30 inimest ja see lihtsalt ei kata kõiki võimalikke teemavaldkondi ligilähedaseltki. Me ei saa ka oodata, et kui neist mõned on sellega kümme aastat tegelenud, tegutsevad nad ka lõputult edasi," nentis tegevjuht.

Teadusfoto võistlus

Paralleelselt artiklivõistlusega toimus Eesti teadusfoto võistlus, kuhu oodati kvaliteetseid fotosid nii teaduse tegijatest, uuritavatest objektidest kui ka teaduse tegemise protsessist üldisemalt. Kokku laekus võistlusele 75 fotot ja kuus videot. "Vikipeedia enda poolt võttes on oluline muidugi see, kui paljudesse artiklitesse me seda panna saame, kuid žürii poolt see nii väga määrav ei ole," märkis Kruusamägi.

"Vikipeedia pildiline pool on dokumentaalfotograafia. Me tahame teadusfotoga anda edasi maailma sellisena, nagu see on, näidata maailma, mida võib-olla niisama igaüks ei näe ja muuta seda paremini nähtavaks," lisas tegevjuht. Paremate tööde välja valimisel sai ühelt poolt määravaks pildi enda kirjeldav jõud ehk kas see kujutas midagi uut ja huvitavat või üsna tavapärast. Samas oli teadusfotode puhul oluline ka pildi kirjeldus.

Eesti teadusfotograafiks 2023 nimetati Enno Merivee, kes töötab Eesti Maaülikoolis vanemteadurina. Ühtlasi võitis ta fotoga parasiteeritud traatussist esikoha mikroskoobifotode kategoorias. Kategooriavõidud pälvisid kümnendat korda toimunud võistlusel ka Maxim Bilovitskiy, Peeter Paaver, Janek Lass ja Taavi Niittee.

Parimad tööd saadeti edasi ülemaailmsesse finaali Wiki Science Competition. Varasemal aastatel on olnud Eesti kõige suurem tugevus seal mittefoto kategoorias, kuhu koondatakse videod, helifailid ja arvuti genereeritud materjal, mille eest on Eesti osalised pälvinud mitmel korral esikoha.

Ehkki järgmise teadusartikli- ja fotovõistluseni on veel kõvasti aega, soovitas Kruusamägi juba praegu artiklite kirjutamisega algust teha. "Alati on hea proovida kasvõi lühikest artiklit kirjutada ja kurssi viia, kuidas Vikipeedia töötab. See annab teatava eelise juba järgmisel võistlusel. Piltide puhul võib alati jätta enda kõige potentsiaalikamad pildid ootele," viitas tegevjuht. Kruusamägi lisas, et sel aasta loodavad nad koguda tavalisema teadusliku taustaga fotosid, mida saaks kasutada vikiartiklite illustreerimiseks.

Kruusamägi rõhutas, et keskkonnast on saanud oluline abivahend nii tudengitele kui ka kooliõpilastele. "Näeme loetavuse statistikas, et see langeb oluliselt just koolivaheaegadel ehk lugejaskonnast väga suure osa moodustavad kooliõpilased. Nüüd ongi küsimus, millise kvaliteediga need artiklid seal on. Juba sellel oleks püsiv ja ulatuslik mõju, kui neist mõni tuhat oleks hästi korda tehtud," viitas tegevjuht.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: