Nüüd võib värske teadusuuringu põhjal arvata, et isased lõuna-lonthülged võivad olla maailma merede kõige pirtsakamad imetajad toiduvaliku alal.

Austraalia, Argentina ja Saksa teadlased eesotsas Andrea Cormackiga Sydneys asuvast Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolist on tuvastanud, et need loomad eelistavad põikpäise järjekindlusega üksnes väikest osa sest rikkalikust toidumenüüst, mida elukeskkond neile pakub.

Peaaegu igal isendil on oma kindel lemmiktoit, olgu see mõni kala, kalmaar, kaheksajalg või koorikloom.

Keskmine isane lõuna-lonthüljes tunnistab söögikõlblikuks ainult umbes 20 protsenti kogu sellest toiduvalikust, mida lõuna-lonthülged kollektiivina tarvitavad.

Teadlaste uuritud 31 isendi seas oli ainult üks kõigesööja, kellele sobis enam-vähem kogu liigiomane toidusortiment.

Uurimismeetod oli teadlastel laboratoorne, sest kuni neljatonniste agressiivsusele kalduvate loomade jälgimine looduses oleks peaaegu ületamatult keerukas.

Seda enam, et nad püüavad toitu ainult kuudepikkustel mereretkedel, sigimisajaks kaldale kolides aga paastuvad kolm kuud. Nii ei saa ka nende kõhu sisu üle vaadates enamasti eriti aru, mida nad peamiselt söönud on.

Seepärast analüüsisidki teadlased hoopis lõuna-lonthüljeste vurrude keemilist koostist, mida toiduvalik mõjutab. Tänapäeva teadus võimaldab vurrude põhjal päris täpseid järeldusi teha.

Cormack ja ta kaaslased ei tea täpselt arvata, miks isased lõuna-lonthülged toidu asjus nii valivad on.

Üks pisut omapärane hüpotees, mille nad ajakirjas Marine Ecology Progress Series välja pakuvad, on, et võib-olla suunavad saakloomade valikut mingil määral hülgeisendi suu kuju ja mõõtmed, sest erisugusele suule võib äkki paremini sobida ka erisugune saak.

Emaste lõuna-lonthüljeste toidueelistusi on uuritud juba varem, sest neid uuringuid on olnud lihtsam teha. Ka emased on üsna valivad sööjad, aga isased on nendega võrreldes ikka lausa äärmiselt nõudlikud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.