Eesti teadlased: COP28 roherütmidest pole reaalsete sammudeta palju kasu
Kliimakohtumine COP28 on nüüdseks täies hoos. Kliimaraportite põhjal on võimalus Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks ja temperatuuritõusu piiramiseks käest libisemas ning ka Eesti kliimateadlased jäävad kohtumise tulemuslikkuse osas umbusklikuks.
"Kui ütleme, et COP on ebaõnnestunud, eeldame sellega juba, et kohtumise tõeline eesmärk oli hoida soojenemine alla 1,5 kraadi. Kahjuks arvan, et eesmärk on säilitada hoopis status quo'd. Globaalse soojenemise piiramine nõuaks eliidi jõukuse, ületarbimise ja heitkoguste selget piiramist. Pigem on sealne plaan jagada green vibes'e (rohevaibe) ja hoida tähelepanu eemal planeedi rüüstamisest," kommenteeris kohtumise senist kulgu Münsteri Ülikooli kliimateadlane Halliki Kreinin.
Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Tolli sõnul on COP28 selgetest tulemustest veel vara rääkida. Arutluse all olevate küsimuste ring on lai. See ulatub inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest ja fossiilkütuste kasutamisest loobumisest kliimamuutustega kohanemise ja kliimameetmete finantseerimiseni. Samas on selge, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist tuleb oluliselt kiirendada, sõnas Toll.
Kreinini arvates on senised riiklikult kindlaks määratud panused üleilmse soojenemise pidurdamisse olnud ebapiisavad. Naftafirma juhi Sultan Al Jaberi nimetamine konverentsi presidendiks valmistas talle muret juba enne konverentsi algust.
"Näiteks on COP-i võõrustaja avaldanud plaani naftatoodangu suurendamiseks 2030. aastaks 42 protsendi võrra. See on vastuolus teadusliku kokkuleppega, mille kohaselt peaks fossiilkütuste kasutamine saavutama tipptaseme enne 2025. aastat. Ilmselt õõnestabki võõrustaja teadlikult COP-i eesmärke," oletas Kreinin.
Ka Tolli sõnul on võõrustajate sõnavõtud teaduslike teadmistega silmanähtavalt vastuolus. "Teadus on täiesti selge: fossiilkütustest loobumine on kliimamuutuste peatamiseks möödapääsmatu. Kliima soojeneb seni, kuni inimtegevus kasvuhoonegaase atmosfääri summaarselt juurde lisab," sõnas teadlane.
Nõnda tuleb tema hinnangul jõuda võimalikult kiiresti sinnamaani, kus inimkond paiskab õhku vähem kasvuhoonegaase, kui neid atmosfäärist seotakse. "Küsimus on selles, mis ajaks globaalne üleminek fossiilkütustelt taastuvenergiale aset leiab ja kuidas seda kiirendada. Loodetavasti lepitakse käesoleval kliimakonverentsil siiski viimaks kokku selgemates eesmärkides fossiilkütustelt taastuvenergiale üleminekuks," lisas Toll.
Reaalpoliitika kivid ja kännud
COP28 kasuteguri osas jäävad Toll ja Kreinin eri meelt. "See on üks suur tsirkus. CO2 heitkogused olid 2023. aastal suuremad kui kunagi varem ajaloos. See tähendab, et globaalselt toimub vastupidine sellele, mida oleks vaja. Samas ei põhjusta seda mitte "meie kõik". Globaalne eliit rüüstab planeeti hävitamiseni – rikkaim üks protsent tekitab rohkem heitkoguseid kui 60 protsenti maailma elanikkonnast," viitas Kreinin.
Velle Tolli arvates tõuseb ÜRO kliimakonverentsidest ja praegusest kliimapoliitikast siiski ka reaalset kasu. "Tänaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise trendide jätkumine viiks sajandi lõpuks ligi kolmekraadise globaalse soojenemiseni. Sellel oleks tohutult kahjulik mõju loodusele ja inimühiskonnale. Samas oleks heitkogused ilma kliimapoliitikata veelgi suuremad. Küsimus on see, kuidas kliimapoliitikat senisest oluliselt tõhusamaks muuta," selgitas Tolli.
Kreinini arvates ei kujundata COP28-l ühiskondlikult teadlikku ja teaduslikult põhjendatud kliimapoliitikat. See eeldaks tema hinnangul, et COP-i väisav "eliit" kehtestaks kõige suuremad piirangud iseendale, mis pole Kreinini arvates mõeldav. Viimast kinnitab tema sõnul COP-i presidendi selleaastane kõne, mille kohaselt pole fossiilkütuste kasutuse piiramine teaduslikult põhjendatud.
"Vaja on praktilisi meetmeid nii inimeste kui ka keskkonna jaoks, et kõik saaksid hästi elada. Tavainimesed ja kogukonnad juba astuvad samme, et tagada heaolu, turvalisus ja jätkusuutlik juurdepääs oma kogukonna põhivajadustele. See on tegelik kliimapoliitika," selgitas Kreinin.
Tolli arvates on siiski lootust, et järk-järgult õnnestub seada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele siiski üha kõrgemaid eesmärke. Tema sõnul on selle üks eeldus regulaarselt kaasajastatav ülevaade maailma riikide kasvuhoonegaaside heitkogustest ja kliimapoliitikast. Ühtlasi võimaldab see hinnata, kuhu viib inimkonna praeguste üleilmsete suundumuste jätkumine.