Andrew Waterhouse ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikidest Davise California Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et üks punases veinis leiduv aine võib inimese organismis sekkuda alkoholi ainevahetusse, võides selle tulemusel esile kutsuda peavalu.

Aine kuulub flavonoidide rühma ja kannab nime kvertsetiin.

Kvertsetiini leidub paljudes juur- ja puuviljades, eriti rohkesti näiteks sibulas, aga päris tublisti ka viinamarjades, veini lähtematerjalis.

Kvertsetiini peetakse üldiselt kasulikuks aineks. Ta on antioksüdant ja müügil ka toidulisandina. Aga tuleb välja, et koos alkoholiga tarbides võib ta osutuda parajaks murelapseks.

Veres seondub kvertsetiin glükuroonhappega, nii et tekib kvertsetiinglükuroniid. Sellisel kujul hakkab ta aga alkoholi ümbertöötlemist kehas takistama.

Edasise tulemusena võib juhtuda, et inimese kehas hakkab kuhjuma toksiline atsetaldehüüd ehk etanaal, joobele järgneda võivate ebameeldivate tundmuste peapõhjustaja.

Uuringu autorid käivad välja mõtte, et just neil inimestel, kellel kvertsetiini toimel rohkesti atsetaldehüüdi tekib, võibki pea valutama hakata, kui nad rüüpavad vähegi arvestatavas koguses kvertsetiini sisaldavat veini, seda eriti juhul, kui nad ka muidu kergesti peavalulisusele kalduvad.

Teadlaste sõnul tuleb lõpliku kindluse saamiseks veel mõned katsed teha, kuid üldjoontes tundub, et tuhandeid aastaid inimkonda painanud mõistatus, miks mõned inimesed teistest vähem veini kannatavad, on lähenemas lahendusele.

Tuleb ka tõdeda, et mida rohkem päikest viinamari istanduses saab, seda rohkem kvertsetiini tas tekib. Ka veini valmistamise viis võib kvertsetiini taset mõjutada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.