Korrovits märkis, et meeste seemnerakkude hulga väidetav langus tekitas elavat arutelu juba 1990. aastatel. Siiani pole aga päris selge, kui tõepärased need järeldused õigupoolest on. "Me päris üheselt ei tea, kas see langus on nii drastiline või mitte. Mingisugune langus on mõnedes riikides kindlasti toimunud, teistes on vastupidist näidatud, näitajad on paranenud," viitas meestearst saates "Vikerhommik".

Liiatigi olid tema sõnul analüüsimetoodikad 1960. ja 1970. aastatel teistsugused kui praegu. Teisisõnu võidakse võrrelda õunu apelsinidega. "Väga keeruline on võrrelda andmeid praeguse ja toonase vahel. Lisaks tuleb mängu statistika, statistikaga on võimalik tõlgendada andmeid väga erinevat moodi. Mitte et keegi oleks teinud seda enda kasuks, vaid tulemus sõltub andmeanalüüsi meetodist väga palju. Siia on maetud päris mitu koera," lisas Korrovits.

Meestearsti sõnul pole Eestis viljakusprobleemidega meeste arv viimastel kümnenditel eriliselt kasvanud. "Neid on kogu aeg üsna stabiilselt – alla kümne protsendi meestest," viitas Korrovits. Küll aga on seotud viljakus otseselt inimeste teiste tervisenäitajatega. Nende poole vaadates on põhjus olla murelik siinmailgi.

"Eesti on muutumas heaoluühiskonnaks. Näeme sarnaseid suundmusi kui läänemaailmas. Kõik ülekaalulisusega seotud riskid järjest suurenevad ja need on väga hästi ka meil näha. Probleem on selles, et riskitegurid ja kaasuvad tervisenäitajad halvenevad. Selles ei ole erilist küsimust," nentis androloog. Näiteks on normkaalus vaid neljandik Eesti keskealistest meestest.

Lisaks ülekaalulisusele on probleeme ka vähese liikumisega ja suitsetamise-alkoholi. Sinna juurde tulevad teised elustiilist lähtuvad riskid, mh ületöötamine, stress, öötöö ja vaimse tervise häireid. Viljakusprobleemidega androloogi poole pöördumiseks pole reeglina Korrovitsi sõnul kunagi liiga hilja. Lisaks pole põhjust karta, et riskitegurite väljaselgitamise või probleemi juurpõhjuse leidmisel saadetaks kedagi sundravile.

Kas sõja järel sünnib rohkem poisse?

Aastasadade vältel on inimesed tähele pannud, et pärast sõda näib sündivat rohkem lapsi, seejuures eriti poisse. Paul Korrovitsi sõnul pole sellele veel väga head selgitust. Osaliselt võib olla selle taga rahuaja hea elu. "Rahuajal võiks olla viljakuse langus seotud just üldtervise riskiteguritega, riskikäitumise, ülekaalulisuse, stressi jm," märkis androloog.

Poisslaste arvu kasvu põhjus võib olla aga geneetiline. Meestel, kellel on rohkem vendi, sünnib endal sagedamini poisse kui tüdrukuid. Kui samast perekonnast saadetakse rindele mitmeid mehi, on võimalus, et neist vähemalt üks elusana tagasi tuleb ja oma DNA-d edasi annab, suurem kui üheainsa poisslapsega perekonnas.

"Selle tõttu tekib hetkeline populatsioonierinevus ja tänu sellele sünnib hiljem rohkem poisse. Neil, kellel on rohkem õdesid, ja tagasi ei tule, sealt ei tule nagunii midagi. Kui nemad tagasi tulevad, sünnivad neil rohkem tütreid. See on huvitav arutelu, millel vastuseid ei ole," arutles Korrovits praeguste rahutu aja mõju üle.