"Kahjuks peab ütlema, et määrus, mille Euroopa Komisjon algselt välja pakkus ja mis teadlaste vaatest oli väga-väga hea – need indikaatorid, mis sinna olid valitud, ja eesmärgid olid hästi teaduspõhised, vajalikud ja töötasid komplektis koos. Kui see oleks suudetud sellisena vastu võtta, siis oleks olnud sellel ka tõesti positiivne tagajärg meie loodusele, Euroopa loodusele, Euroopa kliimakindlusele, inimeste elule ja tulevikule, laste tulevikule," rääkis Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Helm reedel "Vikerhommikus".

"Kahjuks üleeilne hääletus läks nõnda, et väga palju olulisi eesmärke roogiti sealt välja, kaasa arvatud praktiliselt kõik, mis seondub põllumajandusega," märkis ta.

"Nii jäi ta nüüd niivõrd lahjaks, et ausalt öelda on raske isegi hetkel näha, kas Eestile sellest suurt midagi muutub, sest need samad eesmärgid, mis juba tegelikult ka algses määruses (Euroopa Komisjoni ettepanekus - toim.) sees olid, siis me juba püüdleme nende poole oma arengukavades, oma tegevustes nii või teisiti," lisas Helm.

Tema sõnul oleks olnud hea, et ka teised riigid oleksid võtnud määruse mõjul samasuguse suuna ja see oleks saanud üleeuroopaliseks lähenemiseks.

"Siiski on tähtis, et see märgiline määrus vastu võetud ja see on hea, sest see näitab, et inimestel on ikkagi suur tähelepanu looduse vastu ja on vähemalt mingil määral hakatud mõtestama selle teema olulisust, sest see on elulise küsimusega teema. Aga teisest küljest on see tänane versioon sellest ikkagi niivõrd lahja, et tahaks väga loota, et on võimalus seda veel järgnevate triloogide käigus natukene ikkagi timmida selles suunas, et sellest tõepoolest kasu oleks," rääkis Helm.

Määruse lõpptekst selgub läbirääkimiste käigus

Euroopa Parlament andis kolmapäeval napi häälteenamusega oma esmase heakskiidu Euroopa Komisjoni esitatud looduse taastamise määrusele, kuid kujundas oma seisukoha, millega määruse mõjujõudu peaks tugevalt vähendama.

Nüüd hakkavad parlamendi ja liikmesriikide valitsuse esindava Euroopa Liidu Nõukogu esindajad kokku leppima määruse lõppteksti, mille siis mõlemad pooled peavad uuesti heaks kiitma.

Määrusega kehtestatakse eeskirjad ökosüsteemide taastamiseks maismaa- ja merealadel. Ökosüsteemide taastamisega taotletakse kliimamuutuste leevendamist ja mulla degradeerumise peatumist. Määrusega nähakse ette raamistik, mille alusel kehtestavad liikmesriigid tulemuslikud ja alapõhised taastamismeetmed, mille eesmärgiks on 2030. aastaks ühiselt hõlmata vähemalt viiendik maismaa-aladest ja merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid. Eesmärkide täitmiseks eraldab EL praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel elurikkusega seotud kulutusteks, sh taastamiseks, umbes 100 miljardit eurot.

"Üks põhimõte selle lähenemise taga on see, et kui me seni oleme keskendunud võrdlemisi passiivsele kaitsele, lootes, et selle kaitsetegevusega me suudame tagada elurikkuse languse pidurdumise, siis nüüd on selge, et need varasemalt seatud eesmärgid üksi ei toimi. Kaitstavad alad on üliolulised, kuid üksi ei suuda nad looduse kahjustamist pidurdada," selgitas Helm määruse mõtet. "Ja looduse elurikkuse taastamine tähendab seda, et me väga fokuseeritult vaatame, millised on need kahjulikud mõjutegurid, mis loodust meie ümber hävitavad ja asume natuke aktiivsemalt tegelema sellega, et neid mõjutegureid oleks vähem ja et juba kahjustunud ökosüsteemid, juba kahjustunud loodus saaks asuda paranemise teele. Vahel ei olegi selleks väga palju vaja teha, tuleb vaadata ringi mõned praktikad, tuleb senisest hoolikamalt tagada näiteks linnades, põllumajandusmaastikes, metsades sellised tegevused, mis aitavad ja on teaduspõhiselt hästi teada, et aitavad tuua tagasi head seisundit ka ümbritsevatele liikidele."

Helm: looduse taastamine toob majanduslikku kasu

Kommenteerides väidet, mille kohaselt üks looduse mitmekesisuse taastamisse paigutatud euro toob tagasi 8–38 eurot, ütles Helm, et looduse taastamist võib vaadelda kui elukeskkonna ja looduse poolt pakutavate hüvede taastamist ja nende paremini toimima panemist.

"Võib-olla on hea võrdlus see, kui me mõtleme loodusest meie ümber kui eluks vajalikust taristust, mis peab samamoodi toimima nagu see taristu, mida me enda muudeks vajadusteks rajame. Ja sellesama taristu seisund, sellesama taristu parandamine toob reaalset kasu inimestele läbi elukeskkonna paranemise ja läbi selle, need looduse funktsioonid, mida me hädaliselt vajame, olgu see siis süsiniku sidumine, mulla viljakuse säilitamine, veevoogude puhverdamine maastikes nii, et ei ujutata linnasid üle – need tegevused, need looduse omadused on ka rahas mõõdetavad. Looduse kahjustamisel on reaalne kulu inimestele ja looduse hea seisund toob meile märkamata tulu. Ja seda tulu ongi võimalik sel moel arvudesse panna," rääkis ta.