Vähe sellest ammu tuntud tõsiasjast, et kaheksajala silmade ehitus on laias laastus inimese silma ehituse moodi, läätse ja võrkkestaga, Ameerika teadlased teatavad nüüd, et ka kaheksajala aju töötleb silmade nägemisväljalt saabuvat infot üsna samamoodi kui inimese aju.

Cristopher Niell Oregoni Ülikoolist ja ta kolleegid näitasid katsekaheksajalgadele ekraanil liikuvaid heledamaid ja tumedamaid kujundeid, seirates ise samal ajal looma aju nägemissüsteemi närvirakkude aktiivsust.

Teadlased tõdevad, et nende rakkude aktiivsus reageerib nägemisväljal näha olevale enam-vähem nii nagu inimese ajugi, hoolimata sellest, et inimese ja kaheksajala viimane ühine esivanem elas umbes pool miljardit aastat tagasi. Imetajate ja peajalgsete närvisüsteem on arenenud teineteisest täiesti sõltumatult, kuid jõudnud kohati välja tähelepanuväärsete sarnasusteni.

Neill ja ta kaaslased tuvastasid, et kaheksajala ajus reageeris igale ekraanipiirkonnale üks kindel ajupiirkond. Kui kujund ekraanil liikus, siis liikus ka närvirakkude aktiivsuskese aju mööda ringi.

Inimese ajus esineb samasugune üksühene vastavus peale nägemisvälja ka näiteks puudutuste puhul kehapinna eri kohtades. Seda vastavust on mõnikord illustreeritud aju skeemi peale joonistatud niinimetatud homunkuluse kujutisena – inimfiguurina, millel kõige puutetundlikumad kehaosad, näiteks sõrmed, on ebaproportsionaalselt suured.

Kas ka kaheksajala ajus võib sellise väikese oktopunkuluse leida, vajab veel välja selgitamist, ehkki senised uuringud on viidanud, et pigem ei või.

Seda huvitavam on teada saada, et nägemisvälja kaart on kaheksajalal täiesti selgelt olemas. Niell ja kaasautorid kirjutavad sellest ajakirjas Current Biology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.