Rahvusvahelise Tüviraku-uuringute Seltsi konverentsil esitletud tulemuste kohaselt ei moodustunud sünteetilistel embrüotel südant ega ajualget. Samas arenesid ümberprogrammeeritud embrüonaalsetest tüvirakkudest nii platsenta, rebukoti kui ka embrüo enda moodustumiseks tarvilikud rakud. Ajalehe The Guardian teatel pole siiski lähitulevikus näha, et neid kasutataks kliinilistes rakendustes.

Hakatuseks pole veel teadlaste sõnul selge, mis juhtub sel viisil saadud embrüotega pärast lootelehtede moodustumisega võrreldavat arenguetappi. Verstapostini jõudes hakkab moodustuma looterakkudest mitmekihiline struktuur, need lahknevad eri rakuliinideks ja kujunevad välja kolm põhilist kehatelge. Liiatigi on taoliste embrüote inimeste emakasse siirdamine keelatud, ehkki nendega laboris erinevate katsete tegemine on enamikes riikides üheselt reguleerimata.

Uuringuid eest vedanud Cambridge'i Ülikooli arengu ja tüvirakkude bioloogia professori Magdalena Żernicka-Goetzi sõnul loodavad teadlased sünteetiliste embrüote abil paremini mõista, mis juhtub inimembrüotega nende varajases arengujärgus. Suurem osa geenihäiretest ja teistest bioloogilistest põhjustest tingitud raseduse katkemistest leiab aset just sel ajal.

Samas lubatakse kasvatada päris inimembrüoid laborites ainult 14. päevani. Augu võiksidki täita sünteetilised embrüod. Eelnevalt peavad eetikakomiteed aga otsustama, kas tüvirakkudes kasvatud embrüotele peaksid laienema samad reeglid, kui munaraku viljastamisel saadud embrüotele.

Żernicka-Goetz nentis, et nende sünteetilistel embrüotel polnud südant, soolestikku ja moodustuma polnud hakanud ka aju. Samas märkas töörühm embrüoid uurides munarakkude ja spermide eelkäijarakke.

Teadlased on teinud varem sarnaseid katseid hiirte ja ahvidega. Nii õnnestus kasvatada nii Żernicka-Goetzi töörühmal kui ka Iisraeli teadlastel mõne aasta eest hiireembrüotele sarnanevaid struktuure, millel oli ka eristatav soolestik, tuksuv süda ja ajualge. Need emashiirte emakasse siirdades katkes loomade tiinus aga enne järglaste elavalt ilmale toomist.

Sarnaseid katseid ahvidega teinud Hiina teadlased täheldasid loomadel küll alguses märke rasedusest, ent need katkesid paar päeva pärast embrüote siirdamist. Praeguseni pole teada, kas probleem oli tehniline või ei mõiste teadlased veel piisavalt hästi alusbioloogiat.

Magdalena Żernicka-Goetzi töörühma värskeid tulemusi pole avaldatud veel eelretsenseeritud teadusajakirjas.