Kaks Ameerika teadlast, Adam Mastroianni Columbia Ülikoolist ja Daniel Gilbert Harvardi Ülikoolist uurisid inimeste arvamusi 60 maailma riigis nii varem teiste tehtud kui ka nüüd ise tehtud küsitluste põhjal. Küsitletud inimesi oli kokku ligi 12,5 miljonit. Selgus, et viimase 70 aasta jooksul oli kõigis maades suurem osa inimesi väljendanud küsitlustele vastates seisukohta, et ühiskonna üleüldine moraal on ajapikku alla käinud.

Ka näiteks aastal 2020 leidsid Ameerika Ühendriikides küsitletud inimesed üldiselt, et inimesed on tänapäeval vähem hoolivad, vähem ausad ja head kui läinud aegadel. Moraalset allakäiku tajusid seejuures üsna ühtemoodi mitmesuguste poliitiliste ideoloogiate pooldajad, eri rassist, soost, vanuse ja haridustasemega inimesed.

Teisalt on inimeste käest läbi aastakümnete küsitud ka seda, kuidas nad hindavad oma kaasaegsete kaasinimeste moraalset palet. Niisuguste küsitluste tulemuste omavaheline võrdlemine osutas, et küsitletute hinnang neid endid nende omas ajas ümbritsenud inimeste moraalsusele on läbi aastakümnete olnud püsiv.

Kui aga ühiskonnaliikmete moraal oleks tõepoolest aja jooksul alla käinud, arutlevad Mastroianni ja Gilbert, siis peaks ju hiljem tehtud küsitlused andma kaasaegsete moraalile varem tehtud küsitlustega võrreldes kehvema hinnangu. Järelduse, et moraali allakäik on pettekujutlus, ütlevad autorid ajakirjas Nature ka otse välja.

Miks aga inimeste moraalse allakäigu illusioon alalõpmata üha uuesti tekib? Mastroianni ja Gilbert oletavad, et tegu võib olla mälu valikulisusega. Inimestele jääb rohkem meelde ikkagi hea, halb aga kipub kergemini ununema. Nii tundubki, et vanasti oli kõik parem: moraalsus kõrgem, taevas sinisem ja rohi rohelisem.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.