Päris suur osa neist toidupiltidest illustreerib mõne toidu või toiduasutuse reklaami ehk püüab pildivaatajat otseselt kallutada toitu tarbima.

Taani teadlaste värske uuring osutab aga, et toidupildi näitamisel võib tihtilugu olla ka soovitule vastupidine tulemus: inimese soov just seda toitu süüa võib pika pildivaatamise peale hoopis kahaneda.

Tjark Andersen ja ta kolleegid Aarhusi Ülikoolist tegid katseid, kus näitasid inimestele mitu korda ühe ja sama toidu pilti.

Kui pilti oli näidatud juba 30 korda, teatasid katseisikud, et tunnevad selle toidu suhtes suuremat küllastust kui enne pildi esmakordset vaatamist.

Kui inimestele pärast pildinäitamisi ka tegelikult süüa pakuti, siis valisid nad nähtud toitu väiksema koguse kui teised inimesed, kes seda pilti näinud ei olnud.

Kuigi võib tunduda imelik, et inimesed võivad pelgalt toidu pildi vaatamisest kõhu täis saada või täpsemalt öeldes täiskõhutunde saavutada, annavad Andersen ja kaasautorid ajakirjas Appetite nähtusele siiski teadlasliku seletuse.

Nad väidavad, et inimese söögiisu sõltub mõtlemisest rohkem kui enamasti arvatakse.

Kui näiteks inimene kujutab elavalt ette, kuidas surub hambad mahlakasse õuna, siis aktiveeruvad samad ajupiirkonnad, mis aktiveeruksid ka juhul, kui inimene päriselt õuna hammustaks.

Nii võib inimesel puhtalt kujutlusvõime pinnalt lõpuks tekkida ka sama tunne, mis tekiks siis, kui ta olekski tegelikult õuna söönud.

Ettekujutuse ja pildivaatamise rolli söögiisu kahandamisel on tuvastanud ka mõned varasemadki teadusuuringud, kuid Anderseni ja ta kolleegide töö uudsus seisneb selles, et nad tuvastasid täpsemalt, kui mitu korda tuli efekti ilmnemiseks pilte näidata.

Uuringu tulemused võivad aidata välja töötada võtteid, kuidas liigsest söögiisust vabaneda. Liigsöömine on ju tänapäeva maailmas suur nuhtlus, mis kahjustab miljonite ja miljonite inimeste tervist.