Nüüd on seente juures teaduslikult välja selgitatud veel üks kummalisus: nad on ka jahedad: seente temperatuur on tavaliselt mitu kraadi madalam kui neid ümbritseva keskkonna elementidel.

Rühm Ameerika Ühendriikide ja Ameerika Ühendriikidest sõltuva riigi Puerto Rico teadlasi kirjutab Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, kuidas nad seenejaheduse suhteliselt juhuslikult avastasid ja mida nad nähtust uurides lähemalt teada said.

Üksikuid tähelepanekuid seente jaheduse kohta on tulnud varemgi, kuid Johns Hopkinsi Ülikooli molekulaarbioloog Radamés Cordero ja ta nüüdsed kaasautorid ei olnud sellest varem kuulnud.

Ühel päeval otsustas Cordero oma uut soojuskaamerat katsetada ja põikas seda tehes ka kodulähedasse metsa. Tehtud pilte tähelepanelikult vaadeldes nägi ta oma üllatuseks, et seened, nii need, kes puutüvel kasvasid, kui ka need, kelle kübarad rohurindest välja turritasid, olid ümbruskonnast selgelt jahedamad.

Õige teadusemehena ei jätnud ta asja sinnapaika, vaid kaasas ka mõned kolleegid avastatud ilmingut lähemalt uurima. Nii selguski, et metsaseened on ümbritsevast vähemalt 1,4 Celsiuse kraadi jahedamad, enimalt aga lausa 5,9 kraadi. Keskmiselt oli nende mõõdetud seen 2,9 kraadi ümbritsevast külmem.

Nähtust võis täheldada iga ilmaga, mis teadlasele vaatlusteks kättesaadav oli, isegi null kraadi lähedase temperatuuri korral. Enamgi veel, teadlased täheldasid seda isegi pärmi- ja hallitusseente juures, nagu nad teatavad.

Nähtuse tekkemehhanismi lähemalt uurides taipasid Cordero ja kaaslased, et seened saavutavad jaheduse lihtlabase aurustusvõttega.

Seente pinnalt eraldub nii palju veeauru, et nad lihtsalt jahtuvadki, nagu kuum tee või kohv tassis: aurustumisel lahkuvad substraadilt teatavasti eelistatult suurema energiaga veemolekulid, väiksema energiaga molekulid jäävad pigem maha. Kübarseentel käib kõige intensiivsem auramine seejuures kübaraalustelt eoslehekestelt.

Teadlased ei suutnud välja nuputada, miks võiks jaheduse hoidmine seentele kasulik olla. Las see siis jääda meilegi praegu veel mõistatuseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.