Ploompuu tõdes, et kui mitmetes paikades on praegu seeni omajagu, siis teised metsatukad on jällegi täiesti tühjad. Näiteks ei ole peaaegu üldse näha suviseid pilvikuid. Kevadine põud pani ka kukeseentele paraja põntsu. Kohati neid siiski leidub, aga Ploompuu sõnul pigem üksikuid. "Kukeseened kasvavad maikuust jõuludeni, seega ei saa nende puhul öelda, et nende aeg on läbi," lausus ta.

Kui vaadata, mis seeni praegu metsast leiab, siis kõige enam kohtab seeneteadlase sõnul lambatatikat. "See on kõige tavalisem seen, aga eestlased seda eelarvamuste tõttu ei söö. Põhimõtteliselt on tegemist puravikuga," rääkis ta. Lambatatik on limane, aga maitselt Ploompuu sõnul hea seen, millel ei ole vastunäidustusi.

Kuigi praegu on seeni vähe, siis ilmselt toovad vihmased ilmad nad lähiajal välja. Läänemaal saab Ploompuu sõnul õige pea ilmselt õunriisikat, mis kasvab lehtmetsas.

Mitmed inimesed on jaganud, kuidas nad korjasid ämbritäitega kuuseriisikaid. Küll aga ei leidu igas kuusikus kuuseriisikaid. "Kuuseriisikale võiks järgmisel nädalavahetusel minna, sest paistab, et siis võiks neid leiduda küll. Millisest metsas neid leidub, seda ei oska ette öelda," ütles ta. Erinevates metsades käitub sama seeneliik sõltuvalt kohalikust mikrokliimast erinevalt.

Kui kliimamuutused mõjutavad elu mitmel viisil, siis Ploompuu sõnul seen kliimamuutusest kuigipalju lugu ei pea. Küll aga võivad siia sattuda võõrliigid. Seda peamiselt multšiga, mille puhul ei ole sageli teada, kustkaudu see siia jõuab. "Eks kohalikke liike on ka agressiivseid, aga ökoloogilises mõttes rikutud pinnasel võivad hakata igasugused seened kergemini kasvama," rääkis Ploompuu.

Kas mõni Eestis armastatud söögiseen võib olla ohus võõrliikide tõttu? Pigem loeb seeneteadlase sõnul see, kui rikutud on seene elupaik. "Inimtegevus on see, mis ohustab armastatud söögiseeni," lausus ta. Näiteks on metsaraie seenekohti täielikult muutnud. Kui vanemas metsas on seente valik oluliselt suurem, siis noorest kuusikust leiab jällegi kõige enam kuuseriisikaid. Ploompuu sõnul leidub kuuseriisikaid aga igal kolmandal aastal ja nädal aega. "Siis on neid nii palju, et vea autokoormaga minema, misjärel on jälle puhas plats," sõnas ta.

Kuigi seenel võib käia aasta läbi, siis keskmisel seenelisel tasub piirduda nende seentega, mida tuntakse. "Igasuguseid huvitavaid seeni on kahtlane korjata, sest nende hulgas võib olla mürgiseid seeni," rääkis Ploompuu. Ta ise on näinud sel suvel nii valget kui ka rohelist käbseseent – kaks kõige ohtlikumat Eestis leiduvat seeneliiki. Söögiseeni on paraku vähevõitu, aga leidub neidki. "Seenel saab käia ikka, aga kas ka seeni saab, see on teine küsimus," lausus Ploompuu.