Tartu Ülikooli haridustehnoloogia kaasprofessor ja loodusainete õpetaja Mario Mäeots rääkis taskuhäälingus "Dialoogia", et õpetajakoolitus ja õpetajaamet vajavad hädasti positiivsemat kuvandit. Ta tõi välja, et õpetajakutse omandamine pole tihtipeale noorte esimene valik ja üks põhjus on kehv meediakuvand. 

Praegu on Mäeotsa sõnul meediatekstide ja avalike arutelude põhiteema negatiivne – läbipõlemine, suur koormus, tööstress ja vaimsed probleemid. Varju on jäänud õpetajaameti rohked positiivsed küljed ja tema sõnul võib põhjust otsida ka turvalisest värbamiskommunikatsioonist. Pea igal kevadel kutsutakse noori õpetajaks õppima, kuid mõningatel aastatel pole vastu võetud mitte kedagi. Seda sobivate kandidaatide puuduse tõttu. Lahenduseks võivad olla aga ootamatud ja mängulised ideed värbamisel. 

Mäeotsa sõnul on muidugi teema laiem kui ainult värbamine. "Õpetaja amet esitab kogu aeg väljakutseid. Õpetajaks sobivad teatud tüüpi inimesed, kes oskavad õppimisele läheneda vastavalt olukorrale," rääkis Mäeots. Vastu pakub haridusvaldkond kaasprofessori sõnul põnevust, autonoomiat, loovust ja mängurõõmu. 

Mario Mäeots teeb peale õpetajatöö ka uurimistööd. Taskuhäälingus rääkis ta koroonaviiruse suurema leviku ajal tehtud eesmärgipärasest digitehnoloogia kasutamise uuringust, millest selgus, et paljud õpetajad ei soovi digivahendite kasutamist õppetöös peale haigusepuhangut jätkata.

Mäeots tõi välja, et õpetajad on tihti enda mugavustsoonis ja pakuvad õpilastele kõige lihtsamaid lahendusi. "Ega spordirakenduste tootjad mõelnud sellele, kuidas tahaks, et lapsed saaks GPS-kunsti teha. Lihtsalt õpetaja ongi nüüd see, kes mõtleb kastist välja, et voh, kasutaks selle ära. Õpetaja enda loovus ja võime mõelda kastist välja loeb palju," rääkis Mäeots.

Õpilased on aastatega Mäeotsa sõnul üha rohkem ärevil ja nende huvi õppimise vastu väheneb. Seega peavad õpetajad ise rohkem vaeva nägema, et õpilaste tähelepanu püsiks õppimisel. Ta toob välja, et õpetamine peaks olema justkui minietendus. "Sul on ettevalmistatud mingisugune stsenaarium, mida sa räägid. Stsenaarium on nagu tunnikirjeldus või tunni sisu ja õpetaja ülesanne on seda niimoodi etendada, et see jõuaks lasteni." Seda jälge, mis lastele jääb, saamegi Mäeotsa sõnul nimetada õppimiseks.

"Dialoogia" on kord kuus kuulajate kõrvu jõudev Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste taskuhääling, kus saatejuhid Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen räägivad inimestega, kes uurivad inimesi. Mida on sotsiaalteadlased oma uuringutes teada saanud? Mida nende teadmistega pihta hakata?