Rootsi teadlased on nüüd asja lähemalt uurinud ja tuvastanud, et maha visatud sigaretifiltritest lekib keskkonda tuhandeid toksiine ja plastkiude, mis veekogudesse jõudnuna on veeelukate vastsetele mürgised.

Bethanie Carney Almroth ja ta kolleegid Göteborgi Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Microplastics and Nanoplastics, et sigaretifiltritoksiinid võivad tõsta sääsevastsete suremust tervelt 20 protsendi võrra.

Varasemate uuringute põhjal on teada, et need ained mõjuvad kahjulikult ka paljudele muudele veeolenditele. Näiteks kala võib surra, kui ta peab veetma neli päeva vees, mis sisaldab ühe liitri kohta kahest sigaretifiltrist pärinevaid aineid.

Carney Almroth ja ta kolleegid uurisid lähemalt ka selle keskkonnamure tekkeolukordi. Nad panid Göteborgi linnas tehtud vaatluste põhjal tähele, et suitsetajad viskavad tihtipeale koni maha ka juhul, kui käeulatuses leidub tuhatoos.

Linnavalitsus korraldab miljonite kroonide eest koristustöid, kuid sellest hoolimata jääb suur hulk konisid keskkonda alles.

Göteborgi Ülikooli teadlased koostavad praegu harrastusteadlaste abiga ülerootsilist ülevaadet plastprügi, sealhulgas sigaretifiltrite leviku kohta.

Carney Almroth on koos mõttekaaslastega avaldanud hiljuti arvamusartikli ka ajakirjas Science of the Total Environment, kus nendib, et sigarettide varustamine filtriga on pelgalt turundustrikk, millest suitsetaja hoolimata laialt levinud uskumusest palju kaitset ei saa.

Seega tuleks filtriga sigaretid arvamusartikli autorite sõnul üleüldse turult kõrvaldada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.