X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Plastsaaste jõuab hiire ajju

Foto: Mycroyance/Flickr (CC BY-NC 2.0)

Pisikesi plastitükikesi leidub keskkonnasaastena tänapäeval peaaegu kõikjal maailmas, kaasa arvatud Antarktikas ja Himaalaja mägedes.

Nüüd aga selgub, et nanoplasti osakesed on jõudnud ka loomade ajju. Austria ja Ungari teadlaste tööst ilmneb, et plastiosakesed suudavad läbida hiirte vere-aju barjääri.

Lukas Kenner Viini Meditsiiniülikoolist, Oldamur Hollóczki Debreceni Ülikoolist ja nende kolleegid söötsid hiirtele koos toiduga plastipuru sisse ja tuvastasid, et vaid kaks tundi hiljem võis sama puru kohata juba hiirte ajus.

Teadlased koostasid ka hiirte vere-aju barjääri arvutimudeli, millelt nähtus, kuidas võiksid väikesed polüstüreeni osakesed sellest kaitsemehhanismist läbi tungida ja ajju jõuda.

Vere-aju barjäär ehk hematoentsefaalne barjäär kujutab endast õhukest rakukihti, mis ei lase paljudel aju kahjustada võivatel ainetel verest ajju pääseda.

Kenneri, Hollóczki ja kaaslaste mudeli põhjal avastatud barjääriläbistusmehhanism oli seejuures varem arstiteadusele tundmata.

Varasematest teadusuuringutest on välja tulnud, et plastiosakesed suudavad loomadel läbida ka samalaadset kaitsebarjääri, mis asub soolestikus. Samuti näitavad uuringud, et plastiosakesed võivad olla seotud seedekulgla põletiku ja immuunreaktsiooniga.

Kui need osakesed ka ajus põletikku tekitavad, siis ei saa välistada, et nad aitavad kaasa ka neurodegeneratiivsete haiguste nagu näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kujunemisele.

Plastiosakeste võimalikud tervisemõjud on praegu tähtis uurimisteema. Sedalaadi uuringuid tehakse praegu enamasti küll hiirtel, kuid ikkagi tagamõttega, et hiirtel leitud seiku võib ette tulla ka inimestel.

Plastiosakestest keskkonnas ei ole tänapäeval lihtne pääseda. Teadlased on välja arvutanud, et kui inimene joob päevas poolteist-kaks liitrit vett, nagu arvukad nõuandjad soovitavad, ja teeb seda plastpudelist, siis jõuab ta kehasse aastaga umbes 90 tuhat plastiosakest.

Juues pudelivee asemel kraanivett, väheneb nende osakeste arv keskmiselt umbes 40 tuhandeni aastas.

Hiirte vere-aju barjääri läbivate plastiosakeste uuringust kirjutavad Kenner, Hollóczki ja kaasautorid ajakirjas Nanomaterials.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: