Tehisintellekt on piltlikult öeldes kogu inimkonna loodu ja avastatu alla neelanud ja annab seda jupikaupa soovijatele välja. Tasuta. Aga varsti see ilmselt muutub.

Mõni kuu tagasi avaldatud ChatGPT jaoks pole probleem võrrelda Platoni ja Aristotelese ideid või kirjutada Anton Hansen Tammsaare stiilis jõululuuletus, mistõttu see on otsapidi jõudnud ka üliõpilastöödesse.

"Tegelikult see plagieerimise ja spikerdamise probleem on olnud senikaua, kui haridus on kohustuslik olnud. /.../ See on lihtsalt uuele tasemele jõudnud," tõdes Tallinna Ülikooli professor Peeter Selg.

Abi oleks suulistest eksamitest. "Lihtsalt esseede põhjal koondhinde panemine – ma arvan, et see aeg paraku on läbi või võiks olla läbi arvestades, mida tänapäeva tehisintellekt on võimeline tegema," sõnas Selg.

Iga nalja pärast või tõsimeeli antud käsklus treenib tehisintellekti, seega teevad kasutajad justkui tasuta arendustööd. Kui toode on täiustatud, muutub see ilmselt tasuliseks, et katta arvutusvõimsuse ja energiatarbimisega seotud hiigelkulud.

"Kui tehisintellekt muutub võimsamaks ja targemaks, siis võib tasakaal muutuda. Muutused saavad olema eksponentsiaalsed. See, mida praegu näeme, on vaid jäämäe tipp," ütles innovatsiooniekspert Ghassan Yacoub.

Tehisintellektist on palju abi meditsiinis ja teaduses, ent see on juba praegu astumas samme edasi oma autorite ettekujutustest, mistõttu mõni nädal tagasi tegid Elon Musk ja teised valdkonna tippjuhid ettepaneku tehisintellekti arendamine ajutiselt pausile panna.

"Kui tekib mingi kriis, siis me hakkame reguleerima. Näiteks 2008. aasta majanduskriisi ajal reguleerisime pangandussektorit. Kui meid tabab tehisintellekti põhjustatud kriis, siis on reguleerimiseks juba hilja ja see ongi tehisintellektiga seotud suur oht," selgitas Yacoub.

"Kui poliitikud teavad immigrantidest päris palju rääkida, siis nad ei tea midagi tehisintellektist rääkida. Aga tehisintellekt hakkab samamoodi meie inimeste eest tööd tegema ja võtma ära osaliselt riigis asuvat raha, kuna masinavärk ise asub kuskil mujal," rääkis Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port.

Kasutajate käsu peale pilte genereeriv tehisintellekt on tekitanud pahameelt kunstnike seas, kelle isikupärases stiilis töid saab igaüks paari hiireklõpsuga autoriõigustevabalt luua.

"Ma arvan, et siit tagant kumab läbi hirm, /.../ et siis võib-olla kunstnikud kuidagi tõrjutakse kõrvale," ütles kunstiteadlane Keiu Krikmann.

Nädala alguses levis maailmameedias kulutulena uudis, et maineka Sony fotokonkursi võidutöö osutus tehisintellekti abil looduks. See pani häirekellad kõlama.

"Mina seda ei kardaks, et tehisintellekt võtab loomingulise töö täiesti üle. /.../ Pisut utreerides võiks küsida, et kas me sel juhul ei karda ka, et tehisintellekt võtab üleüldiselt inimestelt üle mõtlemise ja inimese osaks jääb olla selline mõttelaisk lihakeha. Seda mina ei kardaks," rääkis Krikmann.

"Samamoodi nagu mõne töövahend on savi, pintsel ja lõuend, siis mõni kunstnik töötab tehisintellektil põhineva tarkavaraga," lisas ta.

Teine hiljuti furoori tekitanud tehisintellekti sulest tulnud fototöö kujutas disainerjopesse riietatud paavsti Roomas vaba aega veetmas ning liigitub libauudiste kategooriasse, mis lähiajal ilmselt samuti uue tuule purjedesse saab.

"Meil on nagu kaks paralleeli – ühe peale on kirjutatud halb ja teise peale hea. Küsimus on, kas me saame seda halba pidurdada ja head võimendada. See on see, kus me üheskoos peame tööd tegema," rääkis Port.

Kui tehisintellekti areng jätkub, hakkab see põhjalikult muutma inimestele harjumuspärast töökorraldust. Üks võimalus sellega seotud probleemide leevendamiseks oleks tehisintellektiga seotud ärimudelite kõrge maksustamine. Kui firma tahab pakkuda vaid teenust, aga mitte tööhõivet, siis peaks ta selle privileegi ühiskonnale rahas hüvitama.

"Tulevikus ei saa me andmeid, tehisintellekti, pilve- ja digitehnoloogiate uuendusi teineteisest eristada. Peame looma koherentse süsteemi, mis töötab ka maksunduse vaatevinklist," kommenteeris Yacoub.

Tehisintellektil põhinevad kratid hakkavad andma meie argipäevas üha enam tooni. ERR-i ajakirjanik Maarja Merivoo-Parro vestles selle loo tegemise käigus ka ChatGPT-ga, kes võrdles end kevadega. Nii nagu looduses tärkab uus elu, leidis ChatGPT, et tema tulekuga on arvutid ärkamas uuele ajastule.