Sandor Kruk Saksamaal Müncheni lähedal Garchingis tegutsevast Max Plancki Maavälise Füüsika Instituudist ja ta kolleegid kutsusid endale appi enam kui 11 tuhat harrastusastronoomi, kes osalevad uute asteroidide otsingus Hubble'i tehtud piltide pealt.

Harrastusastronoomid vaatasid läbi aastail 2001 kuni 2021 tehtud pilte ja märkisid üles neid, millele mõni säriajal vaateväljal kulgenud satelliit oli joone jätnud. Tulemusi analüüsis masinõppealgoritm, mis pani kokku laiema olukorrakirjelduse.

Selgus, et satelliidijooni on esinenud umbes 2,7 protsendil Hubble'i piltidest. Soditud piltide osakaal on seejuures aastate pikku tõusnud: kui aastal 2009 oli neid 3,7 protsenti, siis 2020. aastal juba 5,9 protsenti.

Kosmoseteleskoop Hubble tiirleb ümber Maa suhteliselt madalal orbiidil, nii et paljud isegi ka veel madalavõitu orbiidil asuvad satelliidid liiguvad tast kõrgemal ja võivad vaatluste tegemisel ette jääda.

Satelliidid on mõnikord häirinud ka maapinnal paiknevate teleskoopidega tehtavat uurimistööd, kuid et kosmoseteleskoopidel on atmosfäärivälisuse tõttu paremad vaatlustingimused, on nende pildikvaliteedi langus seda märgatavam.

Hubble'ist veelgi selgema pilguga uus kosmoseteleskoop James Webb on õnneks seatud toimetama Maast kaugemale.

Ent ettevõtted nagu Starlink ja OneWeb kavatsevad juba lähiaastail puistata ümber me planeedi tiirutama veel tuhandeid sidesatelliite, ja see teeb astronoomidele ikkagi muret.

Satelliidirohkus häirib seejuures ju tegelikult satelliidindust ja kosmonautikat ennastki: satelliitidest tekib niinimetatud kosmoseprügi, mis võib kokku põrgata töökorras satelliitidega ja halvemal juhul mehitatud kosmosejaamagagi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.