"Virmalisi on 24/7 ehk kogu aeg, aga see sõltub sellest, kui aktiivne on Päike. Ehk virmaliste põhjus on alati Päike," sõnas Vaigu saates "Terevisioon". Kui inimsilm näeb Päikeselt tulevat eeskätt valgust, siis täpsemalt lendab sealt Maa suunas laetud osakesi: prootone ja elektrone.

"Need tulevad Päikese pealt kaks-kolm-neli päeva meie poole ja maakerani jõudes need laetud osakesed kohtuvad Maa magnetväljaga," selgitas Vaigu. Maad ümbritsev magnetväli on pooluste kohal nõrgem: välja jõujooned kaarduvad poolustel justkui sissepoole. Laetud osakesed jäävad Vaigu sõnul magnetvälja kinni ja liiguvad pooluste juures välja sisse.

"Kui nad liiguvad pooluste juurde sisse, siis kohtuvad nad õhumolekulidega. Need on meil põhiliselt lämmastik ja hapnik," jätkas ta. Osakeste kohtumise tulemusel hapniku ja lämmastiku molekulid ergastuvad. "Kui nad siis tulevad tagasi oma rahuolekusse, kiirgavad nad seest välja valgust ja seda valgust meie virmalistena näemegi," lisas füüsik.

Virmalistehuvilise fotograafi Märt Varatu sõnul on Tallinna lähedal üks paremaid virmaliste pildistamise kohti Türisalu rand. "On olemas kosmose ilmateate lehed. Nende põhjal teab kaks-kolm päeva varem ette, et midagi tuleb. Siis tuleb juba päevapeale täpsem info, kas on mõtet minna või mitte," soovitas ta. Täpsema kellaaja saab teada vaid paar tundi varem.

Vaigu sõnul peab virmaliste pildistamiseks kindlasti olema pime. "Virmalised on üsna nõrk valgus. Selleks, et seda näha, on sul vaja kõik eredamad valgusallikad maha saada. Sellepärast virmalisi öösel näebki ja näeb kõige paremini kohtades, kus valgusreostust ei ole," märkis ta. Teisisõnu näeb Türisalu pangal virmalisi hästi, aga mõnes äärelinnas mitte.

Varatu sõnul on ta siiski pildistanud virmalisi näiteks ka Tallinnas Nõmmel ja Ülemistel, ent möönab, et palja silmaga neid seal ei näe. Kuigi tänapäevased telefonid teevad tema sõnul juba üsna head pilti, soovitab ta ilusama pildi nimel kaasa võtta siiski kaamera.

"Ööfotograafia on pigem valguse püüdmine. Selleks peab kaameral olema võimalikult lahtise avaga objektiiv ja pikk säri. Tavaline on 15 sekundit ja siis sealt saab minna pluss-miinus 10 sekundi või 20 sekundi peale," soovitas Varatu.

Vaigu sõnul peetakse talve virmaliste ajaks lihtsalt seepärast, et siis on rohkem aega pime. "Üks levinud müüte on, et virmalised tulevad välja talvel, siis kui on külm. Esiteks talvel on pime ja teiseks, kui on külm, siis on tavaliselt kõrgrõhkkond, mis tähendab seda, et pilvi ei ole," põhjendas ta paremat nähtavust.

Laiemat pilti vaadates võiks näha aga virmalisi lähiaastatel keskmisest rohkem ka madalamatel laiuskraadidel. Päikese 11-aastane aktiivsustsükkel jõuab oma haripunkti 2025. aasta keskpaigas. Ennustuste kohaselt tuleb 25. aktiivsustsükkel mõnevõrra tugevam kui eelmine, kuid maksimum jääb pikaajalisest keskmisest siiski umbes kolmandiku võrra nõrgemaks.

Samas ei ütle pikaajaline ennustus aga seejuures midagi üksikute sündmuste tugevuse kohta.