Marsi ja Jupiteri vahel tiirleb hulk veerikkaid asteroide
Asteroide ehk planetoide ehk väikeplaneete on mitmesuguseid — suuremaid ja väiksemaid, Maa-lähedasi ja kaugemaid, süsiniku-, räni- või rauarikkaid.
Astronoomid on nüüd tuvastanud aga ühe üsnagi uudse, varem tähelepanuta jäänud asteroiditüübi.
Driss Takir Ameerika Ühendriikidest Hawaii Ülikoolist ja Mario Trieloff Saksamaalt Heidelbergi Ülikoolist tegid koos kolleegidega vaatlusi infrapunakiirguse lainealas ja püüdsid spektrijoonte põhjal aimu saada mõnede asteroidide koostisest.
Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Nature Astronomy, et terve hulk Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel niinimetatud asteroidivöös tiirutavaid üsna suuri, enam kui saja kilomeetrise läbimõõduga väikeplaneete sarnaneb koostiselt kääbusplaneet Ceresega, umbes 900 kilomeetrise läbimõõduga taevakehaga, mis teeb oma tiire Päikese ümber ka just sessamas vöös, olles sealsete kehade seas suurim.
Takiri, Trieloffi ja nende kaaslaste vaatluste põhjal sisaldavad vaadeldud asteroidid nagu Cereski rohkesti vett. Nende pinnal leidub mineraale, mis peavad olema tekkinud vesistes oludes.
Struktuurilt on need asteroidid poorsed, mis osutab, et nad on tekkinud külmemates oludes, kus kompaktsema konsistentsiga kivimeid ei saanud kujuneda.
Järelikult on nad algselt pärit Päikesesüsteemi kaugematest piirkondadest ja on praegusesse asupaika suundunud hiljem suuremate planeetide nagu Jupiteri ja Saturni raskusvälja toimel.
Nende taevakehade praegune asetus suhteliselt kitsas orbiitide vööndis annab ka arvutimudelite järgi tunnistust tekkest kaugemais paigus.
Arvatakse, et just samasugused, kaugemal tekkinud veerikkad asteroidid või komeedid võisid omal ajal tuua hulganisti vett ka noorele maakerale.
