Ilmselt on lugejadki vahel olnud olukorras, kus miski ajab närvi nii mustaks, et tekib suur soov oma pahameelt kellelegi välja elada. Nüüd selgub, et inimesel oleks targem enne seda hetkeks peatuda, rahulikult sisse-välja hingata ja veidi mõtiskleda, mida ta õigupoolest elus väärtustab.

Cardiffi ja Bathi Ülikoolide filosoofid ja keeleateadlased leidsid nimelt, et enne debatti laskumist tehtud sisekaemus võib arutelule kasuks tulla. Järele mõelnud inimesed võivad teisi meelsamini ära kuulata ja jääda nendega väideldes viisakaks.

Äkki minu sõnad ei olegi kuld?

Töörühm kutsus uuringusse osalema 303 katseisikut. Nad jagati väikestesse rühmadesse, kus neil paluti omavahel arutleda inimestelt õppemaksu küsimise vooruste ja puuduste üle. Enne debatti paluti panna oma väärtushinnangud kirja pooltel katseisikutel. Töörühm lindistas üles kõik arutelud, kodeeris need sisu alusel ja hakkas neid seejärel analüüsima.

Tuli välja, et esmalt oma väärtuste üle mõtisklemine kutsus inimestes esile nii-öelda intellektuaalse alandlikkustunde. See tähendab, et väitlejad teadvustasid omaenda ekslikkust ja olid teiste inimeste vaatenurkade suhtes avatumad. 

Väärtuste sisekaemust teinud katseisikutest käitus 60,6 protsenti arutelu ajal tagasihoidlikumalt võrreldes nende uuritavatega, kes väärtuste üle mõtisklema ei pidanud.

Töörühma sõnul pakub nende uuring üha polariseeruvama arvamuskultuuriga maailmas põhjust olla lootusrikas. Kui inimesed leiaksid pisut rohkem aega, et oma väärtushinnangud läbi mõelda, kujuneks nii mõnigi mõttevahetus veebis ja silmast silma autorite oletamisi harmoonilisemalt ning arutlejad tajuksid oma oponentidega suuremat ühisosa.

Oma 2019. aastal tehtud varasemas uuringus leidis Bathi ülikooli teadlasrühm sedagi, kuidas inimeste tõekspidamised ja väärtushinnangud on tegelikult palju sarnasemad, kui meedia tihtilugu osutab.

Uuringu kaasautori professor Greg Maio sõnul tahab töörühm tulevikus teada saada, kas selline sisekaemus toimiks ka veebisuhtluses. Sellise uuringu eesmärk oleks suunata inimesi ühismeedias vähem ülbelt sõna võtma. Maio sõnul jagavad nad sel juhul meeleldi oma tulemusi ühismeedia arendajatega.

Uuringu teise kaasautori professor Alessandra Tanesini sõnul näitavad senised uuringud, et väärtuste läbimõtlemise abil vooruslikku käitumist toetavad strateegiad aitavad inimestel paremini üksteiselt õppida. Nende loodud sekkumist saaks Tanesini sõnul kasutada ühe õppetöö osana ka koolides ja ülikoolides.

Teadustöö ilmus ajakirjas Royal Society Open Science.