Pradeep Bhide, Sara Jones ja nende kolleegid Tallahassees asuvast Florida Osariigiülikoolist lisasid hiirte joogivette aspartaami koguses, mis vastab 15 protsendile Ameerika Ühendriikides lubatud maksimaalsest annusest inimestele. Inimesed saaksid sellise koguse aspartaami, kui jooksid umbes kuus või kaheksa purki aspartaamiga karastusjooki päevas.

Aspartaamivee jootmine katsehiirtele vältas kolm kuud. Kui teadlased panid joodetud hiired siis toidupalade saamise nimel labürinte läbima, ilmnesidki loomakeste käitumises ärevusele viitavad jooned. Teadlaste sõnul olid need jooned sedavõrd selged, et nad olid isegi väga üllatunud; nad olid oodanud pigem kergeid käitumismuutusi.

Arusaama, et tegemist oli tõepoolest ärevusega, toetab asjaolu, et kui teadlased andsid hiirtele diasepaami, ravimit, millega inimestel ärevushäiret ravitakse, siis hiirte ärevusnähud kadusid.

Idee uurida aspartaami toimet hiirtele tekkis teadlastel sellest, et varasemas uuringus ilmnes nikotiini epigeneetiline mõju hiirtele läbi mitme põlvkonna.

Aspartaami on toitudes ja jookides magusainena kasutatud umbes 40 aastat. Tänapäeval toodetakse seda ainet tuhandeid tonne aastas.

Aspartaamist tekib organismis aspargiinhapet, fenüülalaniini ja metanooli, mis kõik teatakse võivat mõjutada kesknärvisüsteemi talitlust.

Oma katseist ja nende tulemusist annavad Bhide, Jones ja kaasautorid teada Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Kuid lisaks seal avaldatule panid teadlased ka tähele, et aspartaam võis mõjutada veel hiirte mälu; sellest on neil kavas avaldada omaette kirjutis.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.