Mikrovõrkude uurimisrühma juht Argo Rosin rääkis "Terevisioonis", et Eestis tarbitakse aastas kokku 7–8 teravatt-tundi elektrit. Selle tootmiseks on vaja umbes 1000 megavati jagu tootmisvõimsust ning on võrreldav sellega, kui näiteks 50 000 elektriautot korraga laeksid.

Rosina sõnul ei saa öelda, et Eesti inimesed elektrit otseselt raiskaksid. "Eks tarbime seal, kus on vaja tarbida. Muidugi mängib ka inimese mugavus teatud rolli," lausus ta.

Kui vaadata elektritarbimist pikemas plaanis, näiteks kümne aasta perspektiivis, siis on Eestil aastaks 2030 seatud Rosina sõnul küllaltki nõudlikud eesmärgid, seda nii Euroopa Liidu kui ka riigikogu poolt. Teadlase sõnul soovib riik jõuda elektritootmises selleni, et seda toodetakse sama palju, kui tarbitakse. "See tähendab päris mitmeid probleeme elektrivõrgule," ütles ta. Ta on aga veendunud, et kümne aasta pärast tarbitakse elektrit rohkem kui praegu.  

Aastaks 2030 tuleb saavutada ka süsihappegaasi heitmete vähenemine transpordis peaaegu kaks korda. "See on päris suur vähenemine ja tähendab, et peame minema kas elektri- või vesinikuautode peale," rääkis Rosin. Üleminek elektriautodele tähendab märkimisväärselt suuremat tarbimist, mis teadlase sõnul esitab tulevikus väga suuri väljakutseid tipptunni ajal. Näiteks siis, kui inimesed õhtul töölt koju jõuavad ja autod laadima panevad.

See, kas riik suudab toota kogu oma vajamineva elektri ise, sõltub tema sõnul poliitilistest otsustest. "Kindlasti on võimalik kogu tarbimiseks vajaminev elekter ise toota," lausus ta. Küsimus on aga selles, millega on vaja praegu kõige kiiremini tegeleda. "Ühelt poolt peame alati tagama selle, et energiatarbimine ja tootmine on tasakaalus, sest muidu kukub elektrivõrk piltlikult öeldes kokku. Selleks on vaja kiireid ja kiire reageerimisega energiaallikaid," rääkis ta.

Selleks, et elektrivõrku ei peaks igalt poolt meeletult tugevdama, oleks Rosina sõnul mõistlik hakata inimestel oma tarbimist juhtima. Kodudes on erinevaid seadmeid, mida inimesed saavad ise juhtida. Neist kõige lihtsam on elektriboiler. Sellega väiksema võrgukoormuse ajal vett soojendades saaks säästa raha ja väheneks vajadus täiendavate tootmisvõimsuste järele.

Seega oleks vaja erinevaid meetmeid, mis aitavad inimese kodutarbimise juhtimisele natuke kaasa. "Täna on probleem selles, et inimesed on valmis tarbimist juhtima hinnapõhiselt. Kui elektri hind oli 4000 eurot megavatt-tunni kohta, siis juhtisid inimesed päris palju oma tarbimist. Raha pani juhtima," lausus ta. Küll aga ei soosi seda tema sõnul praegune universaalteenus.

Tööstused juhivad Rosina sõnul juba praegu oma energiatarbimist, kodutarbimises tehakse seda vähe. Siin ei saa teadlase sõnul ainult tavainimeste otsa vaadata. Tema sõnul peab riik taolist tegevust toetama, eelkõige teadlikkuse tõstmise abil ja selgitades, mis seadmeid inimene üldse saab kodus juhtida. "Kui on suur pere, aga väike boiler, siis ei olegi midagi juhtida. Kui on aga suur boiler ja kaks inimesi, siis oleks ehk mõistlik tipptundidel või kõrgema hinnaga perioodidel see välja lülitada ning sees hoida öisel ajal," tõi Rosin näite.