Õnneks ei näita arvutused, et asteroid võiks Maaga ettenähtavas tulevikus kokku põrgata, kuid väike tõenäosus kaugemas tulevikus siiski on.

Pooleteise kilomeetrise läbimõõduga asteroid 2022 AP7 avastati Päikese eredasse valgusse jäävast piirkonnast, kus midagi märgata on väga keeruline.

Kuid astronoomid eesotsas Scott Sheppardiga Ameerika Ühendriikidest Carnegie Teadusinstituudist avastasid Tšiilis asuva Victor Blanco teleskoobi abil sama soojaga veel kaks Maa-lähedast asteroidi, kasutades selleks kaamerat, mis on algselt mõeldud hoopis tumeaine märkide leidmiseks.

Teised kaks asteroidi ei ohusta Maad siiski mainimisväärse tõenäosusega ei lähemas ega kaugemas tulevikus, kuid asteroidi 2022 AP7 orbiit ristub Maa orbiidiga, millest tekibki väike kokkupõrkevõimalus kaugemas tulevikus.

Võib nimelt juhtuda, et teised Päikesesüsteemi taevakehad, eelkõige planeedid, häirivad oma gravitatsioonijõududega asteroidi liikumist, nii et see muudab ajapikku orbiiti. Neid muutusi on aga võimatu pikemaks ajaks täpsemalt ette ennustada, sest mõjutajaid on palju, võrrandites muutujaid samuti, ja süsteemi imbub sisse kaootilisus.

2022 AP7 on suurim Maale potentsiaalselt ohtlik asteroid, mis on viimase kaheksa aasta jooksul avastatud.

Üks Sheppardi ja kolleegide avastatud kahest Maad mitte sugugi ohustavast asteroidist on aga tähelepanuväärne selle poolest, et liigub oma tiirudel Päikesele lähemale kui ükski varem tuntud asteroid.

Maa-lähedasi asteroide on praegu teada ühtekokku umbes 30 000, enam kui kilomeetrise läbimõõduga on neist üle 800. Ükski neist ei ohusta Maad lähema saja aasta jooksul, kuid eelkõige just eredas Päikese-lähedases valguses võib mõni ohuallikas end veel varjata.

Septembri lõpus katsetas NASA edukalt asteroidi orbiidi muutmist, et harjutada ohtliku taevakeha eemale juhtimist.

Sheppard ja kaasautorid kirjutavad oma avastustest ajakirjas The Astronomical Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.