Uuringu üks tegijaid, Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessor, vanemteadur Hiie Hinrikus tutvustas uuringut ja selle tulemusi Vikerraadio teadussaates "Labor".

Uuringu tegemise eesmärk oli anda täpsed teaduspõhised soovitused, et kaasajastada mitteioniseeriva kiirguse määrust. Praegu kehtiv sotsiaalministeeriumi määrus pärineb 2002. aastast ja on vananenud.

Mitteioniseeriv kiirgus on madalasageduslikum osa elektromagnetkiirgusest, mille kvandi energia on nii väike, et ei tekita otseseid muudatusi aatomite struktuuris. See hõlmab näiteks nähtava valguse ja raadiokiirguse. Gamma- ja röntgenikiirgusega võrreldes on mitteioniseeriv kiirgus tervisele kindlasti kahjutum.

Tunnetamata mõju

Sõltumata sagedusest võivad elektromagnetväljad mõjutada inimeses toimuvaid bioloogilisi ja füsioloogilisi protsesse, sest molekulide vahelised sidemed on elektrilise iseloomuga. Neurotransmitterite ülekandumine toimub difusiooniga, aga seda omakorda mõjutab väli. Väline väli võib põhimõtteliselt neid protsesse mõjutada.

Vaatasime läbi varem ilmunud teadusuuringuid elektromagnetkiirguse mõjust aju füsioloogiale ja tunnetusele. Suurem osa uuringuid osutab, et mõju on olemas. Elektromagnetväli tekitab muutusi aju bioelektrilises aktiivsuses ehk elektroentsefalograafilises signaalis. Need muutused toimuvad füsioloogias, kuid inimene neid ei tunneta.

Testid on näidanud, et kiirguse mõjul nõrgeneb inimestel tähelepanu ja mälu. Mõju on siiski suhteliselt väike. Teine küsimus on, kas see mõju kandub edasi ka tervisele. Ei ole ka eriti andmeid, kas nähud pärast kiirguse lakkamist taanduvad või mitte.

Mobiilsidestandardi 5G tervisemõju kohta ei ole veel uuringuid tehtud. Kuid analüüsides 5G-signaalide struktuuri leidsime, et see osa neist, mis kasutab madalamaid sagedusi, alla 6000 MHz, ei erine põhimõtteliselt 4G-st – selle mõju sarnaneb 4G omaga.

Nii kaua, kuni ei võeta kasutusele millimeeterlaineid, ei ole meil midagi uut karta. Esimeses etapis nende kasutuselevõttu ei paista. See on väga kallis tehnoloogia ja ma ei tea, kas neid kasutavaid seadmeid veel turul ongi.

Mõttetu norm

Tegime raadiokiirguse mõõtmisi üle Eesti 170 asukohas, kokku üle 600 mõõtmise. Need näitasid, et kiirguse tase (elektrivälja tugevus) ei ületa ühte volti meetri kohta (V/m), suurim mõõdetud väärtus oli 0,97 V/m. Praegune piirnorm on 61 V/m.

Sellisel piirnormil ei ole aga mingit mõtet. Ta on liiga kõrge ega piira midagi.

Elektromagnetväljal on peale varem mainitud mõju bioelektrilistele protsessidele ka soojuslik efekt – energia neeldub, keha soojeneb ja kui soojenemine ületab teatud piiri, on ta kahjulik.

Praegused piirnormid põhinevad puhtalt soojuslikul efektil, aga koherentse kiirguse aspekti – mis mõjutab füsioloogiat, sealhulgas aju füsioloogiat – nad ei arvesta.

Tegime põhjendatud ettepaneku, et väljatugevuse piirnormi võiks alandada kuue voldini meetri kohta. Lähtusime kiirguse tasemest, millega inimkond on teadaolevalt kohanenud – see on ringhäälingukiirguse tase.

Võtsime aluseks taseme, mis esines 1980. aastatel Ameerika Ühendriikide suurlinnades. Praegu on ringhäälingukiirgus nõrgem, sest vastuvõtuseadmed on tundlikumad ja nii suurt võimsust ei ole saatjatel enam vaja.

Kahjuks ei ole praegu teaduslikke andmeid, mille põhjal öelda, millise taseme juures elektromagnetkiirguse mõju päriselt kaob. Võimalik, et seda piiri ei olegi, sest ka ühe kvandi neeldumine võib midagi tekitada. Mittelineaarses süsteemis võib väga väike algmuutus tuua kaasa suure lõpptulemuse.

Mida ise teha?

Inimesed saavad ise väga palju ära teha. Inimestest ei sõltu see, mis tuleb mobiilsidejaamadest, küll aga see, mis tuleb inimeste enda kasutuses olevast aparatuurist.

Ei ole mõtet kasutada traadivaba sidet, kui on võimalik kasutada kaabelühendusi. Koolides ja eriti lasteaedades ei ole wifi üldse põhjendatud. Parem karta kui kahetseda – see on vana talupojatarkus.

Mis edasi?

Sotsiaalministeerium võttis meie aruande vastu, rohkem märkusi ei olnud, kuigi diskuteerisime päris tugevalt. Asjaga oli seotud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes uuringut rahastas.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Ramon Nahkuri sõnul võetakse järgmisel aastal ette valmistatava määruse muutmise eelnõu koostamisel arvesse nii Eesti teadlaste tehtud ettepanekuid kui ka rahvusvaheliste uuringute tulemusi, muudatused räägitakse läbi sidusrühmadega.

Maailma Terviseorganisatsioonil valmib veel sel aastal 5G ja ka vanemate tehnoloogiate tervisemõju uuring.

Projekti Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega tulemusel valminud uuringu (pdf) koostasid Maie Bachmann (TTÜ, projekti juht), Hiie Hinrikus (TTÜ), Tarmo Koppel (TTÜ), Jaanus Lass (TTÜ), Hans Orru (TÜ) ja Priit Roosipuu (TTÜ).