Tänavu on Atlandi põhjaosas registreeritud viis nime väärivat orkaani, tavaliselt näeb neid orkaanide hooajal kaheksa või üheksa. "Kui vaadata natukene pikemalt ajalukku, siis Atlandi ookeani orkaanide intensiivsus käib 50–70-aasta pikkuse tsükliga. [...] Praegu tundume olevat tsükli kasvavas osas. Ametliku arvamise järgi lõpeb hooaeg novembris. Peame pingutama, et tavaline arv täis saada," märkis akadeemik saates "Terevisioon".

Soomere lisas, et orkaanide, taifununide ja troopiliste tormide koguarv üle kogu maakera pole kuigi palju muutnud. "Viimased 100 aastat on olnud neid aastas kokku 90 +-10. Kuuldused sellest, et orkaanid kõik asjad üle maailma ära puhuvad ja ranniku ära uputavad, need on kergelt öeldes liialdatud," laiendas mereteadlane oma mõtet.

Mõnekümne aasta vaates võib märgata tema sõnul orkaanide esinemismustrites siiski teatavaid muutusi. "Veel mõnikümmend aastat tagasi arvati, et orkaanihooaeg lõpeb oktoobriga, see on pikenenud. Näeme ka Eestis, et tormide hooaeg on pikenenud, see on üleilmne suundumus," sõnas Soomere.

Lisaks on kasvanud aastas nähtavate eriti suure purustusjõuga, 4–5 kategooria orkaanide arv ühelt kahele: "On aga väga suur vahe, kas 100-miljardiline kahju tuleb korra või kaks järjestikku," viitas mereteadlane. Kliimamuutuse tõttu nihkuvad orkaanide liikumistrajektoorid ka üha põhjapoole. Kui merevee pinnatemperatuur ulatub 26-27 C kraadini senisest kõrgematel laiustel, saab orkaan energiat ja toitu laiemast piirkonnast.

Kuidas orkaanid tekivad?

Orkaanide tekkemehhanismist saab hea aimduse supipatta kiigates. "Keeva vee potti vaadates näeme seal kõikvõimalikke mulle ja keeriseid kasvamas ja arenemas. Mõned neist kipuvad suure maa peal väga suureks minema. Kui keeris on juba tekkinud ja levib sooja vee kohal, toidab veeaur keerist energiaga. Mõne päeva jooksul võib päris väikeses keerisest tulla välja tõsine orkaan," selgitas Tarmo Soomere.

Alguses kipuvad need triivima Ameerika, Kariibi mere poole, misjärel pööravad neist suur osa hiljem põhja ja ida poole. Mõned võivad jõuda isegi Euroopa lähistele. Kõige pikema teekonna tegi läbi orkaan Faith natuke rohkem kui 20 aasta eest – 11 000 kilomeetrit. Nõnda on orkaanid pääsenud kahju tegema isegi Inglismaale. Läänemere kallastele pole need aga seni kahju tegema pääsenud.

Laiemalt võib öelda, et tormikahjud on viimastel kümnenditel maailmas paisunud. "Veel sadakond aastat tagasi jäi kahju enamasti märkamata, sest inimesed ei elanud väga rannas. Nad hakkasid USA-s rannas elama, kui tekkis võimalus pikalt autoga sõita. [...] Enam ei leidu rannikul peaaegu üldse asustama kohta ja kõik kahjud dokumenteeritakse ära," sõnas Soomere.